Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/41

Laiskus käib pikkamisi eel, vaesüs tuleb kärmelt järele.
Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind.
Laiskus on kuradi peapadi.
Laiskus on rumaluse ori.
Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole.
Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. ad
Sitika viiul lähevad laisad tööle.
Laisk sureb enne surma laiskuse pärast.
Jalg seina, hambad varna.
Laiskus läheb naha vahele.
Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle.
Ega venelane mõõgaga selja taga seisa.

Andmine.

Andja hea mees, tagasinõudja paha mees.
Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas.
Andja käsi ei alane.
Andjal lühikesed, võtjal pikad lad
Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad.
Jagajale jäävad sõrmed paljaks (paljad näpud).
Kel anda, sel võtta.
Mis võtja võtab, kui andja ei anna.
Enam andel jätku kui ahnel kõhtu.
Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu.
Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi).
Sandile anna, äga ära santi andidega tappa.
Käed annavad, küünarnukid kisuvad väge i
Anna antu, murra mujalt toodu.
Igasse kotti ei heideta ega igale piin anta!
Anna ihule, mida ihu igatseb.

41