Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/33: erinevus redaktsioonide vahel

→‎Õigsus tõendamata: Uus lehekülg: '<poem>Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva. Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita. Võõras on võlu peres. Esimesel päeval võõras armas, teisel päe...'
 
(Erinevus puudub)

Viimane redaktsioon: 15. juuni 2020, kell 18:04

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
Võõras on võlu peres.
Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks,
kolmandal haiseb.
Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma,
ei lõika rihmagi.
Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
Võõrast veist teised ikka pusklevad.



Noor.

Noor nahk venib, vana rebeneb.
Noor veri, noor tahtmine.
Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad.
Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine.
Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad.
Noor inimene on vanast seitse korda taga.
Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma.
Noor jalg jooksma, vana püha pidama.
Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga.
Kes noorelt nobe, see virk vananagi.
Ole nobe nõorena, siis saad vanana vaadata.
Mis noormees teeb, seda vanamees rikub.
Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsaga.
Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida.
Mis noorus kogub, sedä vanus leiab.
Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad.

 


Vana.

Vana tee, vana sõber.
Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga.
Vanal on sitkem hing kui kassil.
Vanal valus hammas.


35