Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/29

Peremees hulgub, ori magab väsimust.
Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
Peremees ees, sulane järel.
Kuidas peremees, nõnda sulane.
Kui peremees kottu ära, siis' viis vaja.
Parem pisike peremees kui suur sulane.
Rukis maja peremees.
Parem hea sulane kui halb peremees.

Ori.

Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele
summakuda.
Orjavitsal on ka õis.
Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas.
Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda.
Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja.
Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal.

Saks.

Saks saadab koera, koer ajab saba, saba aial saba-
otsa, ots ütleb: karvad, karake ise!
Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehtis kel-
guga: takka tulen, ette lähen.
Saksa katel keeb salaja (kaua).
Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi.
Saksa uni on sandi söömaaeg.
Roobi suits ja tuki ving on saksa surm.
Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa
kumbki enesest enam aru. ) 1
Mina härra, sina härra, — kes siis kotikandja?
Sina härra, mina härra — kes meist teed annab?

Sant.

Sandikepp ei saada taevasse ega siidsii põrgusse.
Sandi vagu pikk, oder ahtakene.

29