Eesti Loodusmuuseum/Näitus/Müstiline ürgmeri: erinevus redaktsioonide vahel

''Kõik Ediakaarast teadaolevad varajased eluvormid olid pehmekehalised, st neil puudus nii sisemine kui välimine kaitsev toes ehk skelett.''

 

Estonian Museum of Natural History - Alga Ediacaran.png| [[w:Vetikad|Vetikad]]. Taimi meenutavad vetikad kasvasid kas veekogu põhja kinnitatult või vabalt veesambas hõljudes.

Estonian Museum of Natural History - Planolites.png| †''[[w:Planolites|Planolites]]''. Siinsetes vetes võisid elada ürgsed meduusilaadsed ainuõõssed, sest Loode-Venemaalt on leitud taoliste olendite kivistisi.

''Eesti piirkonda raputas Kambriumi ajastul suur meteoriidiplahvatus, mis tekitas praeguses Loode-Eesti rannikumeres umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga [[w:Neugrundi kraater|Neugrundi kraatri]].''

 

Estonian Museum of Natural History - Hazelia Palmata.png| †''[[w:Hazelia palmata|Hazelia palmata]]''. Käsnad on kõige primitiivsema ehitusega liikumatu eluviisiga hulkraksed loomad.

Estonian Museum of Natural History - Halkieria.png| †''[[w:Halkieria|Halkieria]]''. Tänapäevase nälkja taoline põhjaloom, kellel olid kummaski keha otsas tillukesed karbipoolet meenutavad kojad.

Estonian Museum of Natural History - Stromatocystites Balticus.png| †''[[w:Stromatocystites balticus|Stromatocystites balticus]]''. Osad okasnahksed olid merepõhjale kinnitunud meritähelaadsed selgrootud loomad.

Estonian Museum of Natural History - trilobite - Hydrocephalus.png| †''[[w:Hydrocephalus|Hydrocephalus]]''. Trilobiidid olid ürgsed lülijalgsed loomad, kelle keha kattis selja poolt tugev välisskelett; paljudel liikidel olid hästiarenenud liitsilmad.

</gallery>

 

''Ordoviitsiumis raputas tänapäevast Hiiumaa ala meteoriiditabamus, mille tagajärjel tekkis umbes neljakilomeetrise läbimõõduga [[w:Kärdla kraater|Kärdla kraater]].''

 

Estonian Museum of Natural History - Phragmolites.png|†''[[w:Phragmolites|Phragmolites]]''. Ordoviitsiumi meres elas mitmesuguseid molluskeid, teiste hulgas leidus rohkesti karpe ja tigusid.

Estonian Museum of Natural History - Conularia.png| †''[[w:Conularia|Conularia]]''. Ainuõõsne ürgloom, kelle päritolu ei ole siiani täpselt selge.

Estonian Museum of Natural History - Carinolithes.png| †''[[w:Hyolithes|Hyolithes]]''. Hüoliidid olid koonilise kojaga, põhjamudasse kaevuvad ürgloomad, kelle päritolu on siiani ebaselge.

Estonian Museum of Natural History - Pharostoma.png| †''[[w:Pharostoma|Pharostoma]]''. Trilobiidid olid tänapäevaste lülijalgsete loomade kauged eellased.

</gallery>

 

''Siluri ajastu lõpuks oli Maa keskmine temperatuur tänapäevasest kuni kümme kraadi kõrgem.''

 

Placeholder 4-3 wmf blue.svg| †''Eurypterus''. Eurüpteriidid ehk meriskorpionid olid kuni 2,5 m pikkused lülijalgsed röövloomad.

Estonian Museum of Natural History - Birkenia.png| †''Birkenia robusta''. Kuni 10 cm pikkune lõuatu kala, kes oli ilmselt tänapäevaste silmude kauge eellane.

Estonian Museum of Natural History - Crinoid.png| Meriliiliad. Meriliiliad kuuluvad okasnahksete hõimkonda ning moodustasid Siluri meredes laiaulatuslikke tihnikuid.

</gallery>

Kasvuhoonekliima periood sai alguse juba mitukümmend miljonit aastat varem Siluris ning jätkus Devonis ning siit edasi veel ühtesoodu 100 miljonit aastat. Ka Devoni soojades troopikameredes vohas erakordselt rikkalik elustik. Maailmameres toimus kalade kiire mitmekesistumine ning rohkearvuline levik. Kaladest saavutasid suurima osakaalu omapärased rüükalad, kes Devoni lõpuks välja surid. Osaliselt ka praegust Eesti ala katnud meres elanud kalad võisid kasvada kuni kahe meetri pikkuseks. Jätkuvalt leidus meres mitmesuguseid selgrootuid: tigusid, karpe ja käsijalgseid, aga ka merepõhjale kinnitunud sammalloomi, käsnasid, koralle ja teisi ainuõõsseid. Devonist on teada ka esimesed kahepaiksed loomad ning kuni mitmekümne meetri kõrgused puulaadsed maismaataimed.

 

Estonian Museum of Natural History - Archaeopteris.png| †''[[w:Archaeopteris|Archaeopteris]]''

Estonian Museum of Natural History - Pseudosporochnus.png|†''[[w:Pseudosporochnus|Pseudosporochnus]]''. Varajased puulaadsed taimed meenutasid hiigelsõnajalgu ning kasvasid 2–10 meetri kõrguseks.

Estonian Museum of Natural History - Psammolepis Alata.png| †''[[w:Psammolepis alata|Psammolepis alata]]''

Estonian Museum of Natural History - Microbrachius.png| †''[[w:Microbrachius dicki|Microbrachius dicki]]''. Esimesed teadaolevad loomad, kes kasutasid järglaste saamiseks kehasisest viljastamist.

Estonian Museum of Natural History - Pteraspis.png| †''[[w:Pteraspis|Pteraspis]]''. Lõuatu kala, kelle kelle kuni 20 cm pikkuse keha esiosa kattis luuplaatidest koosnev kaitserüü.

''[[w:Läänemeri|Läänemeri]] on moodustunud viimase jääaja järgse maapinnatõusu tulemusena.''

 

Platichthys flesus 1.jpg| [[w:Räim|Räim]] ja [[w:lest|lest]]. Läänemeres laialt levinud räim ning lest on umbes 20 cm pikkused luukalad.

Placeholder 4-3 wmf blue.svg| [[w:Pringel|Pringel]]. Pringlid on veeimetajad, kes elutsevad väikese populatsioonina ka Läänemeres.

Placeholder 4-3 wmf blue.svg| [[w:Verev meritäht|Verev meritäht]]. Läänemeres elav röövloom meritäht on ainus vähese soolasusega vett taluv meritäheliste liik.

</gallery>