Redaktsioon: 16. september 2019, kell 00:46 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) 201 muudatust P + kategooria ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2019, kell 15:03 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) 201 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Eesti on mereriik. Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt, mille ajalugu jutustavad sellest perioodist pärinevad settekivimid. Merevees üksteisele ladestuvad settekihid on kui geoloogilised raamatulehed, mille vahele kivistub teave ammuelanud loomadest ja taimedest. Lisaks peituvad kivimites vihjed erinevatel aegadel valitsenud keskkonnatingimustest ja kliimast. Kutsume Sind sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhjas poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani. Tutvustame Sulle digitaalselt ellu äratatud eriskummalisi mereasukaid ning nende ehtsaid kivistisi muuseumi kogudest. === [[:w:Ediacara\|EDIAKAARA]] === ; EESTI LÕUNAPOOLUSEL 600 miljoni aasta tagune maailm erines oluliselt tänapäevasest. Lõunapooluse ümber paiknes ühtne hiidmanner [[w:Rodinia\|Rodinia]], millest ei olnud eraldunud veel ükski praegune maismaaosa. Ediakaara ajastu vältel eraldus Rodiniast Baltika ürgmanner – praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala –, mille keskmesse jäi ka Eesti ala. Siitpeale alustas Baltika ürgmanner oma rohkem kui 200 miljonit aastat kestnud iseseisvat teekonda lõunapooluselt ekvaatori suunas. ;ELU ARENGU ALGUS Ediakaara ajastul taastus ja soojenes Maa järk-järgult ühest geoloogilise ajaloo karmimast, [[:w:Krüogeen\|Krüogeeni ajastul]] valitsenud jääajast. Elu areng oli alles oma esimesi samme tegemas. Ajastu vältel tungis praegusele Eesti alale magedaveeline meri. See liustikutoiteline meri, kus elasid bakterid, rohevetikad ning [[w:akritarhid\|akritarhid]] – teadlaste jaoks salapäraseks jäänud ainuraksed organismid, oli külmaveeline ja elustikuvaene. Põhjamudas roomasid ringi mitmesugused ussilaadsed loomakesed ning on võimalik, et veesambas ujusid ringi meduuside eelkäijad. ''Kõik Ediakaarast teadaolevad varajased eluvormid olid pehmekehalised, st neil puudus nii sisemine kui välimine kaitsev toes ehk skelett.'' <gallery mode="packed"> Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[:w:Meduusid\|Meduusid]]. Siinsetes vetes võisid elada ürgsed meduusilaadsed ainuõõssed. Nende kivistisi on leitud Loode-Venemaalt. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[:w:Vetikad\|Vetikad]]. Taimi meenutavad vetikad kasvasid kas veekogu põhja kinnitatult või vabalt veesambas hõljudes. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Planolites\|Planolites]]''. Siinsetes vetes võisid elada ürgsed meduusilaadsed ainuõõssed, sest Loode-Venemaalt on leitud taoliste olendite kivistisi. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Charnia\|Charnia]]''. Need taimi meenutavad loomad olid ilmselt ühed vanimad keerukama ehitusega hulkraksed loomad Maa ajaloos. </gallery> === [[:w:Kambrium\|KAMBRIUM]] === ; BALTIKA ISESEISVUB Umbes 500 miljonit aastat tagasi oli suurem osa maismaast koondunud [[w:Gondvana\|Gondvana]] hiidkontinendiks, mis ulatus põhjapoolkeralt üle ekvaatori lõunapooluseni välja. Vaid pisike Baltika ürgmanner koos praeguse Eesti alaga ja veel mõni väiksem kontinent triivisid iseseisvatena lõunapooluselt ekvaatori suunas. Kambriumis jäi Baltika veel üsna lõunapooluse lähistele, mistõttu oli kontinendi sisemuses laiunud madalmeri jahedaveeline ning endiselt võrdlemisi elustikuvaene. ;KAMBRIUMI PLAHVATUS Kambriumis leidis aset ülemaailmne mereelustiku hüppeline areng ning levik, mida on hakatud nimetama [[w:Kambriumi plahvatus\|Kambriumi plahvatuseks]]. Soodsad keskkonnatingimused võimaldasid senistel pehmekehalistel loomakestel hakata kasvatama kaitsvat mineraalsest ainest välist kesta ehk toest. See andis neile algsetele loomadele võimaluse end kiskjate eest kaitsta ning asustada tugeva lainetuse poolt ohustatud toitaineterikkaid rannikualasid. Tekkisid uued loomade hõimkonnad ja klassid, nagu näiteks tänapäevaste lülijalgsete kauged eellased [[w:Trilobiidid\|trilobiidid]]. Eesti ala katnud madalmeres elasid lisaks veel mitmesugused [[w:rõngussid\|rõngussid]], [[w:molluskid\|molluskid]] ja [[w:sammalloomad\|sammalloomad]]. ''Eesti piirkonda raputas Kambriumi ajastul suur meteoriidiplahvatus, mis tekitas praeguses Loode-Eesti rannikumeres umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga [[:w:Neugrundi kraater\|Neugrundi kraatri]].'' <gallery mode="packed"> Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Micromitra undosa\|Micromitra undosa]]''. Käsijalgsed ehk brahhiopoodid olid üksikult elavad selgrootud loomad, kes kinnitusid jala abil merepõhjale või kaevusid mudasse. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Hazelia palmata\|Hazelia palmata]]''. Käsnad on kõige primitiivsema ehitusega liikumatu eluviisiga hulkraksed loomad. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Halkieria\|Halkieria]]''. Tänapäevase nälkja taoline põhjaloom, kellel olid kummaski keha otsas tillukesed karbipoolet meenutavad kojad. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Stromatocystites balticus\|Stromatocystites balticus]]''. Osad okasnahksed olid merepõhjale kinnitunud meritähelaadsed selgrootud loomad. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Hydrocephalus\|Hydrocephalus]]''. Trilobiidid olid ürgsed lülijalgsed loomad, kelle keha kattis selja poolt tugev välisskelett; paljudel liikidel olid hästiarenenud liitsilmad. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[:w:Scenella discinoides\|Scenella discinoides]]''. Lubikojaga ürgmollusk, kes meenutab oma väljanägemiselt tänapäevaseid merikarpe. </gallery> === [[:w:Ordoviitsium\|ORDOVIITSIUM]] === ;MEREDE AJASTU Ordoviitsiumit iseloomustavad ülemaailmne aktiivne vulkaaniline tegevus, meteoriidisadu ning elustiku kiire areng. Ordoviitsium lõppes jääajaga, mis otseselt või kaudselt põhjustas Maa ajaloo suuruselt teise elustiku väljasuremise. Umbes 460 miljonit aastat tagasi oli iseseisev Baltika ürgmanner koos praeguse Eesti alaga nihkunud lõunapooluselt ekvaatorilähistesse troopilistesse vetesse. Maailmamere tase oli kõrge ning peaaegu kogu Baltika manner, sealhulgas praegune Baltikum ning suur osa Skandinaaviast, oli üle ujutatud troopilise madala merega. 45. rida: ;JÄÄAEG TULEKUL Jääaja eel üldine globaalne kliima jahenes. Samas valdas Baltikal troopiline kliima, kuna see kontinent triivis ekvaatorile järjest lähemale. Siinses soojas madalmeres vohas lopsakas mereelu, kus domineerisid tugeva kaitsva lubikojaga loomad. Juba varem laialt levinud trilobiitidele, käsnadele ja ussikestele lisandusid uute loomarühmadena [[w:korallid\|korallid]], [[w:graptoliidid\|graptoliidid]], kihtpoorsed [[w:käsnad\|käsnad]] ja kiskjaliku eluviisiga peajalgsed [[w:nautiloidid\|nautiloidid]]. Merede põhjaelustikus kasvas kiiresti käsijalgsete, tigude ning põhjale kinnitunud meriliiliate ja merikerade roll. ''Ordoviitsiumis raputas tänapäevast Hiiumaa ala meteoriiditabamus, mille tagajärjel tekkis umbes neljakilomeetrise läbimõõduga [[:w:Kärdla kraater\|Kärdla kraater]].'' <gallery mode="packed"> Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Ambonychia orvikui\|Ambonychia orvikui]]'' ja †''[[w:Phragmolites\|Phragmolites]]''. Ordoviitsiumi meres elas mitmesuguseid molluskeid, teiste hulgas leidus rohkesti karpe ja tigusid. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Conularia\|Conularia]]''. Ainuõõsne ürgloom, kelle päritolu ei ole siiani täpselt selge. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Hyolithes\|Hyolithes]]''. Hüoliidid olid koonilise kojaga, põhjamudasse kaevuvad ürgloomad, kelle päritolu on siiani ebaselge. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Pharostoma\|Pharostoma]]''. Trilobiidid olid tänapäevaste lülijalgsete loomade kauged eellased. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| Nautiloidid. Kiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad, kes võisid kasvada mitme meetri pikkuseks. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Dictyonema\|Dictyonema]]''. Koloonialised põõsalaadsed ürgkeelikloomad, kes elasid veesambas hõljudes või merepõhjale kinnitunult. </gallery> === [[:w:Silur\|SILUR]] === ;EESTI ALA EKVAATORIL Siluri jooksul liikusid kolm eraldiseisvat kontinenti – Baltika, [[w:Avaloonia\|Avaloonia]] ja [[w:Laurentia\|Laurentia]] – jõudsasti üksteise poole. Ajastu lõpul toimus ekvaatoril nende mandrite kolmikkokkupõrge, mille tulemusena moodustus uus kontinent – Laurussia. Eesti ala, mis senini oli jäänud Baltika ürgkontinendi koosseisu, paigutus nüüd sisemaale, Laurentia ja Baltika kokkupõrke veerul kerkima hakanud Kaledoniidide kõrgmäestiku esisele lauskmaale. 400 miljonit aastat tagasi kattis Euroopat muutuva veetasemega madalmeri, mis vahel kattis Eesti ala või jättis kuivaks maismaaks. ;ESIMESED LUUKALAD 76. rida: </gallery> === [[:w:Devon\|DEVON]] === ;PUNASTE LIIVADE AEG Devoni maakaardil domineerivad kaks suuremat maismaa osa ja hulk väiksemaid mandreid. Lõunapoolusel laiutas ürgne hiidkontinent Gondvana, ekvaatoril aga asus vastmoodustunud Laurussia. Praegune Eesti ala jäi Laurussia kontinendi keskossa, Kaledoniidide mäestiku esisele lauskmaale. Devoni jooksul ladestus Lõuna-Eestis ja naaberaladel sadade meetrite paksune Kaledoniidide mäestikust pärit punakate liivade kiht. 84. rida: <gallery mode="packed"> Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Archaeopteris\|Archaeopteris]]'' ja †''[[w:Pseudosporochnus\|Pseudosporochnus]]''. Varajased puulaadsed taimed meenutasid hiigelsõnajalgu ning kasvasid 2–10 meetri kõrguseks. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Psammolepis alata\|Psammolepis alata]]'' ja †''[[w:Drepanaspis\|Drepanaspis]]''. Siinsetes vetes elanud kuni 1,5 m pikkused lõuatud kalad, kes meenutasid väliselt tänapäevaseid raisid. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Microbrachius dicki\|Microbrachius dicki]]''. Esimesed teadaolevad loomad, kes kasutasid järglaste saamiseks kehasisest viljastamist. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Pteraspis\|Pteraspis]]''. Lõuatu kala, kelle kelle kuni 20 cm pikkuse keha esiosa kattis luuplaatidest koosnev kaitserüü. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| †''[[w:Panderichthys\|Panderichthys]]''. Lihasuimeliste kalade klass, mis oli evolutsioonietapiks luukalade ning varajaste neljajalgsete loomade vahel. </gallery> {\| class="toccolours floatright" width="400" \|- align="left" \| KAS EESTI ALAL ON ELANUD DINOSAURUSED? \|- \| [[w:Mesosoikum\|Mesosoikum]] on dinosauruste ja roomajate aeg. Eestis sellele perioodile vastavad kivimid puuduvad, sest siin valitsesid pärast Devoni ajastu lõppu mitmesaja miljoni aasta vältel maismaalised tingimused ning kivimeid siis ei moodustunud. Lisaks on mitmed hilisemad mandriliustikud ära kulutanud kümnete või sadade meetrite paksuse kihi siinseid pindmisi kivimeid. Järgmine sissekanne siinsesse kivimiürikusse pärineb vaid paarikümne tuhande aasta tagusest ajast. Võib aga siiski põhjendatult oletada, et ka siinsetel aladel võisid ringi luusida mitmesugused sauruste esindajad. \|- \| ''Eestile lähimad dinosauruste luude leiud pärinevad Venemaalt, Ukrainast ja mitmest teisest paigast Euroopas.'' \|} === JÄÄAEG === ;EESTI ALA KATTUB JÄÄGA [[w:Kvaternaar\|Kvaternaar]] on viimast umbes 2,6 miljonit aastat hõlmav ajavahemik Maa ajaloos, mis kestab tänaseni. Kvaternaari ajal on vaheldunud karmid jääajad ning pehmema kliimaga jäävaheajad. Tänapäeval elame me viimase suurema jääaja järgses jäävaheajas. Kvaternaariaegne maailm on meile tuttav. Mandrite piirjooni on meretaseme kõikumised viimase paari miljoni aasta jooksul küll veidi muutnud, ent üldjoontes asuvad kontinendid maailmakaardil juba meile tuttavatel kohtadel. ''Viimase jääaja jooksul kattus terve Eesti ala umbes kilomeetripaksuse jääkihiga, mis lükkas buldooserina enda teelt minema suure hulga lahtist pinnast ning ka vanemaid kivimeid.'' 99. rida ⟶ 107. rida: === TÄNAPÄEV === ;LÄÄNEMERE TEKKIMINE Kliima järkjärguline soojenemine ning viimane jää taandumine Euroopa ning Põhja-Ameerika aladelt algas umbes 12 000 aastat tagasi. Sellega lõppes [[w:Weichseli jäätumine\|viimane jääaeg]] ning algas pärastjääaeg ehk [[w:Holotseen\|Holotseen]]. Holotseeni on nimetatud ka inimese ajaks, sest see hõlmab kogu kirja pandud ajalugu, suurte tsivilisatsioonide sündi ja tehnoloogilist arengut. Holotseeniaegne maailm on tänapäevane maailm. Viimase kümne tuhande aasta jooksul on maailmamere tase kuni 35 meetri võrra kerkinud ning liustike raskuse alt vabanemise tulemusel on põhjapoolkeral, eeskätt liustike alt vabanenud aladel, maapind kuni 180 meetri võrra tõusnud. ;TÄNASED MERELOOMAD Holotseeni kliima on olnud võrdlemisi stabiilne. Olulisi arenguid ei ole loomastikus ega taimestikus Holotseeni jooksul toimunud, vaid loomade ja taimede areaalid on kliimaolude muutumisele vastavalt kas lõuna või põhja suunas nihkunud. Läänemere elustik on liigivaene, kuna siinne vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ning ookeaniliikide jaoks liiga mage. Siin leidub mitmesuguseid selgrootuid ja kalu ning aegajalt võib kohata mereimetajaid, nagu hülged ja pringlid. ''[[w:Läänemeri\|Läänemeri]] on moodustunud viimase jääaja järgse maapinnatõusu tulemusena.'' <gallery mode="packed"> Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Räim\|Räim]] ja [[w:lest\|lest]]. Läänemeres laialt levinud räim ning lest on umbes 20 cm pikkused luukalad. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Pringel\|Pringel]]. Pringlid on veeimetajad, kes elutsevad väikese populatsioonina ka Läänemeres. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Meririst\|Meririst]]. Millimallikas on tavapärane asukas Läänemeres. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Meritupp\|Meritupp]]. See selgrootu filtreeriva toitumisviisiga loom elutseb Läänemere valgusküllastes tsoonides kividele ja kaljudele kinnitunult. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Verev meritäht\|Verev meritäht]]. Läänemeres elav röövloom meritäht on ainus vähese soolasusega vett taluv meritäheliste liik. Placeholder 4-3 wmf blue.svg\| [[w:Pruunvetikad\|Pruunvetikas]]. Läänemeres leidub rohe-, pruun- ja punavetikaid, kes asustavad merepõhja eri sügavusvööndeid. </gallery> ---- <small> :Näituse koostaja: Eesti Loodusmuuseum :Kuraatorid: Kairi Põldsaar ja Sander Olo :Abilised: Stella Skulatšjova, Nelly Orissaar :Animatsioonid ja kujundus: Jaagup Metsalu ja Erik Heinsalu, BOP Animation :Kujundus: Jüri Lõun, Loovagentuur Pult/Exporabbit :Valgus: Eva Tallo, Light On :TÄNAME: Marina Maran, Andrei Miljutin, Ad Altum OÜ, Erik Lääne (RGB), Linex OÜ, Pixmill OÜ, Digitrükk OÜ, Priigus OÜ </small> [[Kategooria:Eesti Loodusmuuseum]]

Eesti Loodusmuuseum/Näitus/Müstiline ürgmeri: erinevus redaktsioonide vahel