Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/133: erinevus redaktsioonide vahel

Kaar (arutelu | kaastöö)
 
 
(Erinevus puudub)

Viimane redaktsioon: 3. märts 2018, kell 19:59

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 132 —

Tunglal wilja ei kaswanudki, aga salwed seisiwad siiski laeni täis. Teised arwasiwad, mis see piaks tähendama. Ei teadnud, et Tungla wana tulihännaks käis ja kraami ja raha kokku wedas.

Korra käis Tungla taat jälle wõeras aidas, wõttis tündri herneid kaasa ja tõttas koju poole.

Üks jänese kütt oli Saksniidus. See nägi suurt tulemõrda tulewat. Kütt pani püssi palgesse ja laskis.

Kohe langes hulk süeks põlenud herneid rohu sisse maha. Kütt jättis herned sinna ja rääkis seda lugu rahwale.

Pea kuuldi, et Tungla Tiit jalust wigaseks jäenud ja enam kuhugile ei pääseda. Rahwas teadis rääkida, et kütt Tungla Tiidu tulihännaks käies wigaseks lasknud.


40.

Tulihänd paelus.

H. Põder Wiljandist.

Korra käinud üks talu sulane tulihännaks. Talurahwas märganud seda küll, aga pole sest midagi hoolinud.

Korra läinud sulane rehetare ahju juurde ja hakanud tulisid süsi hobuse pea torba sisse tõstma.

Peremees küsima: „Mis sa nende sütega teed?“

Sulane wasta: „Sepale lähen!“