Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/130

— 129 —

Peremees kohkunud poissi nähes esmalt pisut ära. Wiimaks aga ütelnud: „Tasa, tasa, suure tõrre mees!“ Enesel olnud aga pool torikest odre täis.

Nüüd ütelnud jälle kolm sõna. Neid pole aga poiss kuulnud. Selle peale läinud peremees aida luku august wälja. Sulane aga jäenud aita. Ei saanud kudagi wiisi wälja.

Homiku läinud perenaene aidast wõid tooma. Leidnud sulase taari astjaga aidast eest. Küsinud sulase käest, kudas sulane aita saanud. Sulane rääkinud lugu ülesse, kudas ta peremehe järele tulnud ja kudas peremees ta aita jätnud.

Küla peremees aga tänanud poissi selle hea teo eest ja ütelnud: „Nüüd on asi wiimaks ometi ilmsiks tulnud. Juba mitu aastat kaob wili minu aidast nii ära, et kewade seemet pole maha külwata.“

Selle peale ei näinud keegi enam peremeest tulihännaks käiwat.

38.

Waese peremehe wedaja.

Korra läks üks naene jõulu õhtul sauna wedajat tegema. Jõulu õhtu oli just neljapäewal. Wedaja tegemiseks wõttis wanu wihtu, kaltsusid, piergu ja süsi. Läks ahju peale ja tegi neist ainetest tite. Piergudest tegi käed, jalad ja näo,