Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/122

— 121 —

Selle peale toppinud ta tulihänna lawa alla wihtade taha warjule ja läinud ise ära. Sulane aga wõtnud kirwe kätte, läinud sauna, kiskunud tulihänna lawa alt wälja, raiunud tükkideks. Kuhu kirwega löönud, sealt tulnud weri wälja.

Nii lõpetanud sulane tulihänna suutumaks ära.

Teisel neljapäewa õhtul läinud sulane aegsasti sauna taha peremeest ootama. Tahtnud näha, mis peremees teeb.

Wiimaks tulnud peremees sauna, suur hall kass süles. Pugenud lawa alla tulihända wälja wõtma Ehmatanud seal aga hirmsaste. Leidnud paljad riismed eest.

Kass karanud seda nähes peremehe turja kinni. Sarjanud ja kraapinud peremeest mis kole. Peremees aga röökinud käes.

Wiimaks ütelnud kass: „See sulle paras palk! Miks sa jätsid ta üksi!“

Karanud lawale ja sealt leitse august wälja. Sulane wahtinud augu taga. Sulane saanud niisuguse wopsu wasta nägemist, et kuulmine ja nägemine mitmeks ajaks kadunud.

Peremees heitnud aga woodisse, olnud wäga rängasti haige, kuni wiimaks surm ta siit ilmast koristanud.