Vabariigi Presidendi tööpäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Teos| AUTOR= |PEALKIRI=Vabariigi Presidendi tööpäev |ALAPEALKIRI= |KIRJASTAJA= |TRÜKK= |VALMIMISAASTA= |ILMUMISAASTA= |ILMUMISKOHT= |TÕLKIJA= |ORIGINAALPEALKIRI= |ORIGINAALAL...'
 
Avjoska (arutelu | kaastöö)
P typo
 
21. rida:
Tihti võib juba varasel hommikutunnil näha meie riigi esimest kodanikku läbistamas aeda, mis lahutab Kadrioru lossi Presidendi administratiivhoonest. Kuid veelgi varem jõuavad helisema hakata telefonid Presidendi ametkonna juhatajate laudadel, jõuavad kodanikud hakata nõutama pääsu Presidendi juurde, jõuavad kullerid ja kirjakandjad tuua sadasid kirju ning palveid. Päevakavas seisab edasilükkamatuid ülesandeid, koosolekuid, nõupidamisi, vastuvõtte. Presidendi tööpäev algab.
 
Põhiseadusest loeme: “Vabariigi President on riigipea. Ta on võimu ühtluse kandja ja riigi esindaja. Ta hoolitseb riiigriigi välise puutumatuse ja sisemise julgeoleku ning riigi ja rahva üldise heaolu ja õigusliku korra säilitamise eest.”
 
Juba need üldised laused määravad Presidendi suure ja vastutusrikka ülesande, mida ei saa suruda mingi kindla tundidearvuga piiritletud tööpäeva raamidesse. Need kohustused eeldavad täit andumust tegutsemises oma maa ja rahva hüvanguks. Nagu reisijad laeva astudes end usaldavad kapteni ja ta oskuste hoolde, nii seob riigi kodanikke ja nende poolt valitud juhti sügava usalduse side. Reis, mille eest vastutust kannab President, on pikk: tervelt kuus aastat lasub suurte kohustuste koorem pidevalt riigi esimesel kodanikul, tunnist-tundi, päevast-päeva.