Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu): erinevus redaktsioonide vahel

2. Venemaa Valitsus annab Eesti Valitsusele muu hulgas nende aktsiaseltside aktsiad, kellel olid Eesti piiridestpiirides ettevõtted, sel määral kui tähendatud aktsiad läksid Kesk-Täidesaatva Komitee pankade natsionaliseerimise dekreedi põhjal 14. detsembrist 1917. /Seadluste Kogu/ Nr. 10/, ühes pankade aktivade ja passivadega Venemaa Valitsuse käsutada.

Silmaspidades seda, et tähendatud aktsiate asukohtade avalikuks tegemine revolutsiooni aja tingimuste tõttu, suurte, mõnel juhtumisel ülepeasemata takistustega köidetud on, annab Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele tunnistuse selle kohta, et nimetatud aktsiad on hoiul Venemaa Rahvapangas Eesti Valitsuse arvel. Ühtlasi avaldab Venemaa Valitsus nõusolekut selle kohta, et ülemaltähendatud aktsiaseltside juhatuste asukohad tunnistatakse üleviiduks Tallinnasse ja et Eesti Valitsusvõimudel on õigus tähendatud seltside põhikirju omoaoma poolt määratavas korras muuta. Siin juures tunnistatakse, et nimetatud aktsiad annavad Eestile õigused ainult aktsiaseltside niisuguste etevõteteettevõtete peale, mis Eesti territooriumil asuvad, kuid millegil juhtumisel ei või Eesti õigused sama aktsiaseltside väljaspool Eesti territooriumi olevate ettevõtete peale ulatada.

Eesti Vabariigi Kaubandus-Tööstusministeeriumi andmete põhjal kuuluvad niisuguste aktsiaseltside hulka: Vene-Balti laevaehituse ja mehaanika tehas, Põhja-Lääne laevaehituse tehas "Becker", Peetri laevatehas -— Noblessner, "Dvigatel", "Volta", Kirjutuspaberi vabrik Johanson, Põhja paberi ja tselluloose vabrik, Tsemendi vabrik Asserin, Sindi manufaktuur, Narva lina-manufaktuur, Balti puuvilla manufaktuur, Keemia vabrik Richard Mayer, Esimene juurdeveo raudtee selts.