Metafüüsika/4. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→6. peatükk: sp |
||
8. rida:
Nii nende hulgas, kes on veendunud niisuguste vaadete õigsuses [kõige selle [[tõesus]]es, mis [[taju]]jale tundub tõesena], kui ka nende seas, kes neist vaadetest ainult räägivad, on levinud järgmine [[kahtlus]]: nad küsivad, kes siis otsustab selle üle, kes on terve mõistuse juures, ja kes üldse iga asja üle õigesti otsustab. Olla sellises kahtluses on sama hea kui kahelda selles, kas me näeme praegu [[unenägu|und]] või oleme [[ärkvelolek|ärkvel]]. Aga kõikide sarnaste kahtluste mõte on üks ja seesama. Need, kellel on niisugune kahtlus, nõuavad kõigele [[põhjendus]]t; nad ju otsivad [[algus]]t ja tahavad seda leida [[tõestus]]e abil, kuigi nende tegudest on näha, et nad pole selles veendunud. Ent nagu öeldud, on see nende häda: nad otsivad põhjendust sellele, millel põhjendust ei ole: tõestuse algus ei ole ju tõestatav.
Neid [siiralt eksijaid] saaks selles veenda (seda ei ole ju raske taibata); kuid need, kes otsivad [[arutlus]]tes [sõnalist] võitu, otsivad võimatut, sest nad nõuavad, et neile näidataks [[vastand]]likku, kuna aga nad algusest peale räägivad vastandlikku. Kui aga kõik ei ole millegi suhtes, vaid miski on olemas ka iseenesest, siis ei saa enam kõik, mis tundub, olla tõene; tõepoolest, see, mis tundub, tundub kellelegi, ja selle pärast tunnistab see, kes ütleb, et kõik, mis tundub, on tõene, kõik olemasoleva millegi suhtes olevaks. Sellepärast peavad need, kes otsivad arutluses ainult [sõnalist] võitu, aga samal ajal nõuavad oma teeside toetamist, võtma arvesse, et see, mis tundub, ei ole olemas mitte [üldse], vaid ainult selle jaoks, kellele see tundub, siis kui, nii nagu ja niisugustes
Edasi, kui on miski üks [suhtes olev], siis ta peab olema suhtes ühega või millegi [ [[arv]ult ] määratletuga; ja täpselt samuti, kui üks ja sama on nii [[pool]] millestki kui ka [[võrdsus|võrdne]] millegagi, siis ta igal juhul ei ole võrdne kahekordse suhtes. Sellepärast, kui olemasoleva arvamuse suhtes inimene ja see, mille kohta see arvamus käib, on üks ja seesama, siis inimene ei ole mitte see, kellel on arvamus, vaid see, mille kohta arvamus käib. Kui aga iga asi oleks olemas [ainult] vahekorras arvajaga, siis arvaja oleks olemas vahekorras [[liik (loogika)|liigilt]] arvutute esemetega.
|