Metafüüsika/13. raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Andres (arutelu | kaastöö)
Andres (arutelu | kaastöö)
65. rida:
Matemaatiliste [olevate] kohta, et nad on olevad ja kuidas olevad, ja kuidas eelnevad ja kuidas mitte eelnevad, piisaku niisiis sellest; ideede kohta aga tuleb kõigepealt vaadelda arvamust ideede kohta ennast, seostamata sellega üldse arvude loomust, vaid nii, nagu [neid] algusest peale mõistsid need, kes esimestena ütlesid, et on ideed.
 
Aga arvamusele eidoste kohta jõudsid need, kes laususid seda veendumuse tõttu nende [[Herakleitos]]e ütluste [''λόγοις''] tõesuses, et kõik meeltega tajutav on alati voolav; nii et kui ongi olemas millegi teadmine ja mõtlemine [''φρόνησις''], siis peavad meeltega tajutavate kõrval olema mingid muud loomused, mis on püsivad; sest ei ole teadmist voolavast. [[Sokrates]] aga tegeles kõlbeliste voorustega ja püüdis esimesena neid üldiselt määratleda; (sest füüsikutest ainult [[Demokritos]] puudutas seda natuke ning määratles kuidagi sooja ja külma; [[pütaagorlased]] aga varem [tegid seda] mõne vähesega, mille määratlused nad sidusid arvudega, nagu näiteks mis on paras aeg [ [[kairos|''καιρὸς'']] ] või [[õiglus]] või [[abielu]];) ja ta uuris mõistlikult [''εὐλόγως''] "mis on" [''τὸ τί ἐστιν'']; sest ta püüdis loogiliselt arutleda [''συλλογίζεσθαι''], aga loogiliste arutluste algus on "mis on"; sest siis ei olnud veel nii palju dialektilist väge [''ἰσχὺς''], et oleks saanud vaadelda nii [[vastand]]eid eraldi "mis on"-ist kui ka seda, kas vastandite kohta on üks ja see sama teadus; sest on kaks asja, mida on Sokratesele õiglane omistada: induktiivsed arutlused ja üldine määratlemine; sest need mõlemad on teaduse alguse juures.
 
Aga Sokrates ei pidanud ei üldisi ega määratlusi eraldiolevateks; nemad aga asetasid need eraldi, ja nimetasid need olevate ideedeks,
sest on kaks asja, mida on Sokratesele õiglane omistada: induktiivsed arutlused ja üldine määratlemine; sest need mõlemad on teaduse alguse juures.
 
{{pooleli}}