Redaktsioon: 31. august 2009, kell 18:53 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) 265 muudatust →‎Teine peatükk ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. august 2009, kell 19:22 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) 265 muudatust →‎Teine peatükk Uuem muudatus →
47. rida: Edasi, keha on mingi substants, sest tal on juba on kuidagi täielikkus, aga kuidas jooned on substantsid? Sest mitte mingi vormi [''eidos''] või kujuna, nii nagu hing, ega mateeriana, nii nagu keha; sest paistab, et mitte miski ei saa koosneda joontest ega tasapindadest ega punktidest, kui aga nad oleksid mingi materiaalne substants, siis paistaks, et see on võimalik. Olgu nad ~~sõnaliselt~~[[logos]]e poolest eelnevad, 1077b aga mitte kõik see, mis on ~~sõnaliselt~~logose poolest eelnev, ei ole ka substantsi poolest eelnev. Sest substantsi poolest eelnevad on ~~need~~see, mis eraldi olles on olemise poolest ~~ületavad~~ületav, ~~sõnaliselt~~logose pooles ~~need~~see, mille sõnadest [koosnevad teiste] sõnad; see ei ole korraga. Sest kui seisundid ei ole substantsi kõrval, nii nagu mingi liikumapanev või valge, siis valge eelneb valgele inimesele sõnaliselt, kuid mitte substantsi poolest; sest ta ei saa olla eraldi, sest ta on alati korraga tervikuga [''sunolōi''], aga terviku all pean silmas valget inimest, nii et on näha, et ta ei ole ei abstraheerimisest enne ega määratlemisest [''prostheseōs''] pärast; sest määratlemisest valgega öeldakse "valge inimene". Et nüüd [matemaatilised olevad] ei ole rohkem substantsid kui kehad ega ole meeltega tajutavatele [olevatele] olemise poolest eelnevad, vaid ainult sõnaliselt, ega saa kuidagi olla eraldi, see on küllaldaselt öeldud;

Metafüüsika/13. raamat: erinevus redaktsioonide vahel