Metafüüsika/13. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
eelnema meeltega tajutavatele suurustele, tegelikult aga järgnevad neile; sest lõpetamata suurus on [lõpetatud suurusele] tekkimise poolest eelnev, substantsi poolest aga järgnev, nii nagu elutu elusa suhtes.
Edasi, tänu millele üldse saavad matemaatilised suurused olla üks? Siin[poolsuses olevad saavad olla üks] tänu [[hing]]ele või hinge osale või millelegi muule, on mõistetav, et kui mitte, siis on nad palju, ja lagunevad, et aga nood on jagatavad ja kvantiteediga [''posois''], siis mis põhjusel nad on üks ja seisavad koos?
Edasi, tekkimised näitavad [öeldut]. Sest nad tekivad kõigepealt pikkuses, siis laiuses, lõpuks sügavuses, ja [sellega] jõuavad lõpule. Kui see, mis on tekkimise poolest järgnev, on substantsi poolest eelnev, siis keha on tasapinnale ja pikkusele [joonele] eelnev; ning sellega ka täielikum ja terviklikum, sest ta saab elusaks; aga kuidas oleks elus joon või tasapind? Sest see õpetus [''axiōma''] on üle meie taju.
| |||