Metafüüsika/13. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
Sest see, mille kohta käib täheteadus, on samamoodi meeltega tajutava kõrval nagu see, mille kohta käib geomeetria; ja kuidas on võimalikud taevas ja selle osad, või mis tahes muu, millel on liikumine, [meeltega tajutava kõrval]? Ja samamoodi optilised ja harmoonilised olevad [on meeltega tajutava kõrval]; sest on heli ja nähtav meeltega tajutavate ja üksikute [''kath' hekasta''] [olevate] kõrval, nii et on ilmne, et ka teised meeltetajud ja teised meeltega tajutavad; sest miks pigem ühed kui teised? Kui see [on nii], siis ka elukad, kui ka meeltetajud.
Edasi,
Üldse, tuleb välja vastandlik nii tõele kui ka tavaliselt arvatavale, kui keegi postuleerib, et matemaatilised [olevad] on mingid eraldi loomused. Sest kui see on nii, siis nad peavad
eelnema meeltega tajutavatele suurustele, tegelikult aga järgnevad neile; sest lõpetamata suurus on [lõpetatud suurusele] tekkimise poolest eelnev, substantsi poolest aga järgnev, nii nagu elutu elusa suhtes.
Edasi, tänu millele saavad matemaatilised suurused olla üks? Siin[poolsuses olevad saavad olla üks] tänu [[hing]]ele või hinge osale või millelegi muule, on mõistetav, et kui mitte, siis on nad palju, ja lagunevad, et aga nood on jagatavad ja kvantiteediga [''posois''], siis mis põhjusel nad on üks ja seisavad koos?
| |||