Metafüüsika/13. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
Edasi, tänu millele saavad matemaatilised suurused olla üks? Siin[poolsuses olevad saavad olla üks] tänu [[hing]]ele või hinge osale või millelegi muule, on mõistetav, et kui mitte, siis on nad palju, ja lagunevad, et aga nood on jagatavad ja kvantiteediga [''posois''], siis mis põhjusel nad on üks ja seisavad koos?
Edasi, tekkimised näitavad [öeldut]. Sest nad tekivad kõigepealt pikkuses, siis laiuses, lõpuks sügavuses, ja [sellega] jõuavad lõpule. Kui see, mis on tekkimise poolest järgnev, on substantsi poolest eelnev, siis keha on tasapinnale ja pikkusele [joonele] eelnev; ning sellega ka täielikum ja terviklikum, sest ta saab elusaks; aga kuidas oleks elus joon või tasapind? Sest see õpetus [''axiōma''] on üle meie taju.
Edasi, keha on mingi substants, sest tal on juba on kuidagi täielikkus, aga kuidas jooned on substantsid? Sest mitte mingi vormi [''eidos''] või kujuna, nii nagu hing, ega mateeriana, nii nagu keha; sest paistab, et mitte miski ei saa koosneda joontest ega tasapindadest ega punktidest, kui aga nad oleksid mingi materiaalne substants, siis paistaks, et see on võimalik.
Olgu nad sõnaliselt eelnevad,
1077b
| |||