Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
Üldse, kui otsida oleva elemente, eristamata eri tähendusi, milles asju öeldakse, siis on neid võimatu leida, eriti kui uurida, millistest elementidest see koosneb. Sest millest [koosneb] tegevus [''poiein''] või kannatamine [''paschein''] või sirge [''euthu''], ei ole küll arusaadav, aga kui ongi, siis ainult substantside puhul; nii et otsida kõigi olevate elemente ega arvata, et nad on, ei ole õige.
Ja kuidas olekski võimalik teada saada kõige elemente? Sest on ilmne, et ei saa olla mitte mingit eelnevat tunnetust. Sest nii nagu võib geomeetria õppija enne teada küll muud, aga sellest, mida see teadus uurib ja mida ta õppima hakkab, ei tea ta ette mitte midagi, nii ka muu puhul, nii et kui on mingi teadus kõigest, nagu mõned ütlevad, siis [selle õppija] ei tea ette mitte midagi. Ja edasi, igasugune õppimine käib kõige või mõnede asjade etteteadmise kaudu, nii õppimine tõestuse kaudu kui ka õppimine definitsioonide kaudu, sest need, millest definitsioon koosneb, peavad olema ette teada ja tuttav; sama lugu on ka õppimisega induktsiooni kaudu. Aga kui see [teadmine] juhtub olema kaasasündinud,
993a
siis on hämmastav, kuidas see võimsaim teadmine on meil märkamatuna.
Edasi, kuidas välja selgitada, millest [olev koosneb], ja millest see saab ilmseks? Ka selles on raskus; sest see on vaieldav, nagu mõnede [[silp]]ide puhul: sest mõned ütlevad, et ''za'' koosneb s-ist, d-st ja a-st, mõned ütlevad, et see on muu häälik, mitte ükski teadaolevatest.
Edasi, kuidas seda, mida tajutakse, teada ilma selle tajuta? Ja ometi on see paratamatu, kui need kõige elemendid on nendest[samadest], nii nagu liithelid koosnevad [helile] omastest elementidest.
{{pooleli}}
| |||