Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
114. rida:
992b
Edasi, substraatset substantsi kui mateeriat võib pidada liiga matemaatiliseks ja pigem predikaadiks [''katēgoreisthai''] ning substantsi või mateeria erisuseks kui mateeriaks, nimelt [[suur ja väike|suurt ja väikest]], nii nagu [[füsioloogid]] räägivad hõredast ja tihedast, väites neid olevat substraadi algsed erisused; sest need on mingi liig ja puudujääk. Mis puutub liikumisse, siis kui need [(suur ja väike)] on liikumine, siis on ilmne, et
eidosed liiguvad; kui mitte, kust need siis tulid? Sest kogu looduse uurimine langeb ära.
Ja see, mis tundub olevat kerge, nimelt näidata, et kõik on üks, ei järeldu [''gignetai'']; sest ekteesist [''[[ekthesis]]''], ei järeldu, et kõik on üks, vaid et on mingi üks ise, isegi kui möönda kõiki [eeldusi]; ja isegi mitte seda, kui mitte möönda, et üldine on sugu; aga see on mõnel juhul võimatu.
Ei ole ka mingit seletust pärast arve tulevatele pikkustele ([joontele]), tasapindadele ja ruumilistele ([kehadele]), kuidas nad on või saavad olla või mis tähtsus [''dunamin''] neil on; sest nad ei saa olla ei eidosed (sest nad ei ole arvud) ega vahepealsed (sest need matemaatilised) ega hävivad; vaid ilmneb, et see on hoopis mingi neljas sugu.
{{pooleli}}
| |||