Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
106. rida:
Edasi, peale mainitu, kui ühikud ongi erinevad, tuleb öelda nii nagu need, kes ütlevad, et on kaks või neli [[element (stiihia)|element]]i; sest ükski neist ei ütle elemendiks ühist, näiteks keha, vaid tuld ja maad, olgu siis ühist, keha, või mitte. Praegu räägitakse nii, nagu üks oleks ühtlane [''homoiomerous'' sarnaste osadega] nagu tuli ja vesi; kui nii, siis arvud ei ole substantsid, vaid on ilmne, et kui ongi mõni üks ise ja see on alge, siis ühte öeldakse mitmes mõttes; sest muidu on see võimatu.
Kui me tahame viia substantsid tagasi algeteni, siis me võtame pikkused lühikesest ja pikast, teatud väikesest ja suurest, tasapinna laiast ja kitsast ning keha sügavast ja madalast. Aga kuidas siis on tasapinnal joon ning ruumilisel joon ja tasapind? Sest lai ja kitsas ning sügav ja madal on erinevat sugu; nii nagu ka arv ei kuulu neisse, sest palju ja vähe on neist [algetest] erinev, on ilmne, et ükski teine kõrgematest [sugudest] ei kuulu madalamasse. Aga lai ei ole kindlasti mitte sügava sugu; sest muidu oleks tasapind mingi keha. Edasi, kust kuuluvad [nendesse] [[punkt (matemaatika)|punkt]]id? Ja selle [punktide] sooga Platon võitles kui geomeetrilise arvamusega [''dogmati''], aga joone alguseks ta hüüdis sageli [[jagamatu joon|jagamatuid jooni]]. Aga neil peab olema mingi piir; nii et sama arutluse põhjal, mille põhjal on joon, on ka punkt.
{{pooleli}}
| |||