|
991b
Edasi tundub võimatu, et oleksid eraldi oleksid substants ja see, mille substants ta on; nii et kuidas saavad ideed, asjade substantsid, olla eraldi? Aga "Phaidonis" [100c–e] öeldakse nii, et nii olemise kui ka tekkimise põhjus on eidosed. Ja ometi, kui ideed ka on, siis ei teki neist osa saavad [olevad], kui ei ole liikumapanevat, ja tekib palju teisi asju, nagu maja ja sõrmus, millel me ei ütle eidoseid olevat. Nii et on ilmne, et ka teised [olevad] võivad nii olla kui ka tekkida samadel põhjustel nagu äsja mainitud asjad.
Edasi, kui tõesti [[arv]]ud onongi eidosed, kuidas nad siis küll on [[põhjus]]ed? Kas sellepärast, et olevad on teised arvud, näiteks see ja see arv on inimene, see ja see on Sokrates, see ja see on Kallias? Miks siis nood [arvud] on nende põhjused? Sest isegi kui ühed on igavesed ja teised mitte, pole mingit vahet. Kui sellepärast, et siin[poolpoolsuses] on arvude proportsioonid (''logoi''), nagu helide kooskõla, siis on ilmne, et on vähemalt üks, mille proportsioonid nad on. Kui nüüd on see miski, [[mateeria]], siis on selge, et arvud ise on mingid omavahelised proportsioonid. Ma pean silmas, et kui näiteks Kallias on tule, maa, vee ja õhu proportsioonarvuline arvudesproportsioon, siis ka idee on mingite teiste substraatide arv; ja ise-inimene ise [''autoanthrōpos'', inimese eidos], on ta siis mingi arv või mitte, on ikkagi mingite [olevate] proportsioonarvuline arvudesproportsioon ja mitte arv, ja seeläbiseetõttu ei ole ükski [idee] arv.
Edasi, paljudest arvudest tekib üks arv, aga paljudest eidostest üks eidos kuidas? Kui [arv ei teki] mitte [arvudest] enestest, vaid arvus olevatest, nagu näiteks kümnes tuhandes, kuidas siis need ühikud [''monades''] omavahel suhtuvad? Sest kui nad on samaliigilised, tekib palju absurdsusi, nagu ka siis, kui nad ei ole samaliigilised, kas nad ise vastastikku [ühes arvus] või teised kõik üksteisega [eri arvudes]; sest mille poolest nad erinevad, kui neil pole seisundeid [''apatheis'']? Sest see ei ole mõistlik ega vastavuses [meie] arusaamaga [ühikutest].
Edasi, on tarvis konstrueerida teine arvu sugu, mille kohta käib aritmeetika, ja kõik see, mida mõned nimetavad vahepealseks, aga kuidas või millest see alguse saab? Või miks see oleks vahepealne siinsetesiin[pool]sete [olevate] ja nende [idee-arvude] vahel?
Edasi, ühikudkumbki ühik kahes on kumbki mõnest eelnevast kahest; ja see on võimatu.
992a
Edasi, miks on kokkupandud arv kokkupanduna[([[kordarv]])] üks?
Edasi, peale mainitu, kui ühikud ongi erinevad, tuleb öelda nii nagu need, kes ütlevad, et on kaks või neli [[element (stiihia)|element]]i;
{{pooleli}}
|
