Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
60. rida:
Selle [teaduse] omandamine peab ka kuidagi viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Sest nagu ütlesime, alustavad kõik sellest, et imestavad, et asi on nõnda, olgu siis iseliikuvate [[marionett]]ide üle, kui põhjust ei ole veel nähtud, või päikese pöörete üle või [[diagonaal]]i [[ühismõõdutus]]e üle, sest kõigile, kes põhjust ei ole näinud, tundub hämmastav, kui miski ei ole mõõdetav kõige väiksema mõõduga; aga vanasõna järgi tuleb jõuda vastupidise ja paremani, nagu ka vaadeldud juhtumitel: sest [[geomeeter]] ei imestaks millegi üle niipalju, kui selle üle, et diagonaal mõõtuks. Nii et leidub, mis on otsitava teaduse loomus ja mis on siht (''skopos''), milleni peab jõudma otsing ja kogu uurimine.
(...)
===Üheksas peatükk===
990b
Need aga, kes [[idee|ideid]] põhjusteks asetades ja kõigepealt püüdes nende [[olev]]ate põhjusteks võtta teisi [olevaid], tõid sisse nendega arvult ühepalju [olevaid], just nagu keegi, kes tahab loendada, arvaks, et väheseid olevaid ta [loendada] ei suuda, ja loendaks neid, kui neid on lisatud; sest [[eidos]]eid on enam-vähem sama palju või mitte vähem kui neid [olevaid], mille põhjusi otsides nad jõudsid neilt nondeni, sest iga [oleva] jaoks on miski samanimeline
{{pooleli}}
| |||