Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
sest nad teavad tehtava põhjusi (nii nagu ka mõned elutud asjad teevad, kuid teevad teadmata, mida nad teevad, nagu näiteks [[tuli]] põletab; ent elutuid asju [me peame] toimivateks igaüht mingi loomuse sunnil, käsitöölisi aga harjumuse tõttu), nii et mitte praktiliste [asjade] poolest ei [pea me neid] targemaks, vaid selle poolest, et neil on logos ja nad tunnetavad põhjusi.
Üldse on teadmise ja mitteteadmise märgiks võime õpetada, ja sellepärast me peame kunsti
Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja
Tõenäoliselt sellepärast imetlevadki inimesed seda, kes esimesena leiutas tavaliste meeltetajude kõrval mingi kunsti, mitte ainult sellepärast, et leiutistest on mingit kasu, vaid sellepärast, et ta oli tark ja erines teistest; ja kui leiutati rohkem kunste, nii eluvajaduste pärast kui ka ajaviiteks, siis peeti alati targemaks viimaste [leiutajaid], sest nende teadmised [''epistēmas''] ei olnud kasu pärast. Seetõttu, kui kõik seesugused [kunstid] olid juba rajatud, siis leiutati teadmised, mis ei olnud ei naudingu pärast ega eluliste vajaduste pärast, ja esimesena neis paigus, kus esimesena oldi jõude; sellepärast mõeldi [[matemaatika|matemaatilised]] kunstid välja esimesena [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e kandis, sest seal lasti [[preester|preestrite]] seisusel jõude olla [(vrd [[Platon]], "[[Phaidros]]" 274, [[Herodotos]] 2.109)].
| |||