Metafüüsika/1. raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Andres (arutelu | kaastöö)
Andres (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
48. rida:
 
982b
 
 
aga see on teadus kõige teadmisväärsemast, kõige teadmisväärsemad on aga esimesed [alged] ja põhjused, sest nende läbi ja nendest tunnetatakse kõike muud, mitte aga neid neile alluva läbi, aga kõige juhtivam teadustest, ja juhtivam abistavast on see, mille pärast tuleb igal üksikjuhul tegutseda; see aga on iga kord [[hüve]], kogu [[loodus]]es üldse aga parim.
60. rida ⟶ 59. rida:
siis on vast kõige kohasem, et õnnetud oleksid kõik, kes ületavad mõõdu. Aga [[jumalus]] ei saa olla kade, ja vanasõna järgi "palju valetavad laulikud", ja ühtki teist [teadust] ei saa pidada väärtuslikumaks. Sest kõige jumalikum on ka kõige väärtuslikum; aga niisugune võib kahel moel olla ainult üks: ja nimelt, see, mis kõige rohkem jumalal oleks, on teadustest jumalik, või kui ta oleks teadus jumalikust. Ainult sellele ühele sobivad mõlemad: sest jumal tundub kõigile olevat üks põhjustest ja mingi alge, ja selline teadus oleks kas ainult või kõige rohkem jumalal. Kõik teised [teadused] on seega paratamatumad, kuid parem pole ükski.
 
Selle [teaduse] omandamine peab ka kuidagi viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Sest nagu ütlesime, alustavad kõik sellest, et imestavad, et asi on nõnda, olgu siis iseliikuvate marionettide[[marionett]]ide üle, kui põhjust ei ole veel nähtud, või päikese pöörete üle või diagonaali[[diagonaal]]i ühismõõdutuse[[ühismõõdutus]]e üle, sest kõigile, kes põhjust ei ole näinud, tundub hämmastav, kui miski ei ole mõõdetav kõige väiksema mõõduga; aga vanasõna järgi tuleb jõuda vastupidise ja paremani, nagu ka vaadeldud juhtumitel: sest [[geomeeter]] ei imestaks millegi üle niipalju, kui selle üle, et diagonaal mõõtuks. Nii et leidub, mis on otsitava teaduse loomus ja mis on siht (''skopos''), milleni peab jõudma otsing ja kogu uurimine.
 
{{täienda}}