|
Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse.
=== ARTIKKEL XVI. ===
Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega.
==== Lisa I. ====
1. Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes.
2. Lepinguosalised on nõus aldama võimalikult kiirelt peale selle rahulepingu ratifitseerimist läbirääkimisi kaubalepingu saavutamiseks, mille aluseks peavad olema järgmised põhimõtted:
a) Enamsoodustamise tingimus oma riigi territooriumil teise lepinguosalise kodanikkude, kaubanduse-tööstuse ja rahaasjanduse ettevõtete ja ühisuste, laevad ja nende koormate, maapinna toodete, põllumajanduse ning tööstuse saaduste kohta, samuti ka oma kaupade välja- ja sisseveo suhtes teiste lepinguosalise territooriumile;
b) Kaupadele, mis üle ühe lepinguosalise territooriumi veetakse, ei tohi peale panna mingisuguseid sisseveo-tollisid aga transiitmaksusid;
d) Transiitkaupade veotariifid ei tohi kohalise veoulatusega sama laadi kaupade tariifidest kõrgemad olla.
<small>Märkus. Kuni kaubalepingu tegemiseni korraldatakse sama põhimõtte järele kaubanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel.</small>
3. Tallinnas või teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates määrab Eesti Venemaale rajoonid ja kohad kaupade ümberlaadimise, hoidmise ja ümberpakkimise jaoks, mis Venemaalt tulevad või sinna saatmiseks määratud, vastavalt sadama ja tema kaudu mineva Vene kaubaliikumise suurusele kusjuures tähendatud rajoonide ja kohtade eest võetavad maksud ei tohi kõrgemad olla oma kodanikkudelt transiitkaupade pealt võetavatest maksudest.
4. Lepinguosalised ei avalda nõudeid eesõiguste peale, mis üks pooltest annab kolmandale temaga tolli- või mõnes muus liidus olevale maale.
5. Ühe lepinguosalise kodanikkude surma järele teise poole territooriumile mahajääv liikuv varandus antakse täielikult üle selle riigi konsulaarsele või muule vastavale esindajale, mille kodanikuks pärandaja kuulus, talitamiseks tema isamaa-riigi seaduste järele.
==== Lisa II. ====
1. Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel.
2. Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe.
==== Lisa III. ====
1. Eesti on n
1. Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
2. Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessiooni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes.
3. Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimusel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse.
=== ARTIKKEL XVII. ===
| 