Emmajöe Öpik/Mis kaebad sa?

Emmajöe Öpik
Lydia Koidula

Mis kaebad sa?

Mis kaebad sa, et polle aega
Meil, õisi pärjaks palmitada?
Löönd kandlikeled kurwale?
Kui olled mees, — rõõm mahhajägo
Neil aegil! Meel meil tõdde püüdko!
Silm, üllesse!

   Waat, kawwalus ja kurri teggu
So ümber püüdwad sitkeid paelu,
Mo eesti radda, sõlmida!
So poead, sedda kindlem hoidkem
Weel kolko! Üht meelt põhjaks pandkem'.
End' uskugem!

   Ei polle aeg nüüd, ellast seada
Meil käed rüppe, uinistada!
Aeg ränk on, ränka tarwitab!
Tru süddamed ja õiged keled,
Tru kaljokindlad mehhemeled.
Neid tarwis lääb!


   Last emma selja takka hüa,
Tal aegsast tähhendada püa,
Mis se on: temma issama!
So issama! Kas temma healed,
Ta wallohealed, wend, sa kuled?
Tal' kindlaks jä!

   Tal' kindlaks jä ka surmahäddas!
Ei olle kerge se, ses aegas
Ta lapsiks ennast tunnista'.
Kas sõrmewarral teised näitgo
So peale, tuld nad süllitago —
Tal' kindlaks jä!

   Ei rikkust, au ta leibas tagga
Sa püüdko! Prius ial jagga
Sull' kullakettid! Õppind sa
Pri põhja peale asset heitma
Ja õigusse al leiba söma –
Siis rõmusta!