Emmajöe Öpik
Lydia Koidula

Lenda!

Lenda lõo, lenda linno
Ülle metsa päwa, ööd!
Sõnna armokessel' kanna,
Kes ni kaugel kõnnib teed:

   Ütle, kuis ni kangelt koormab
Murre süddant, hinge mul;
Rägi, et ma rahho leia
Ööd ei päwa kussagil.

   Lenda lõo, lenda linno
Ülle järwe, ülle ma!
Ütle, et kui kaua wibib,
Surmale saan langema.

   Haua künkal rohhokõrsi
Taew wihm siis nisutab —
Haua kõrwalt sinno laulul
Peig mind muido terretab!