Emmajöe Öpik/Kewwade tullik
Kewwade tullik.
So riik on lõpnud, ränge talwe!
Oh terre, terre kewwade!
Puoksake ta paisub mahlast
Ja laulud täitwad süddame!
Nüüd rohhelisses rides kõnnib
Noor lotus õits'ja waino peal
Ja jälle helliseb mo kõrwo
Ta immelik, ta maggus heal!
Oh hing, sest heida mis sind koormab
Nüüd kindlal melel hauda sa!
Kui linnuk'seks weel pead end muutma
Kes taewast mõedab tiwaga!
Se kes wöis kibbowitsa pösalt
Neid punnaõisi melita',
Se sind ka raske wallo koormalt
Saab nore jõule aitama!
Ja olgo tee sull' ka weel pimme
Ja olgo raske sinno süüd,
Oh ussu: surem on ta heldus
Weel surem temma armohüüd!
Oh lasse, lasse süddamesse
Suurt Suistepühha koito sa
Ja loda! Tullelegist pead
Ja Waimust uelt sündima!