Eesti vanasõnad (Eisen)/Inimene
Inimene.
Inimene ei kasva karistuseta.
Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks.
Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale.
Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks.
Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe.
Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma.
Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud.
Inimene õpib niikaua kui elab.
Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub.
Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski.
Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse.
Igal inimesel omad head ja vead.
Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega.
Inimene saab töö eest, lind laulu eest.
Inimese nägu ununeb, teod ei unune.
Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt.
Pea.
Peaga ei pääse keegi läbi seina.
Palju päid ei sünni ühe mütsi alla.
Tühjad pead ikka püsti.
Silm.
Silm kuningas, käsi tegija.
Silm on hinge peegel.
Silm on ihu küünal.
Silmad jäid õue.
Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab.
Silmad näevad enam kui silm.
Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab.
Ega oma silm peta.
Võta silm näppu, — küll siis seletad.
Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda.
Haledus ajab silmad paisuma.
Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust.
Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest.
Suu.
Suu on südame tulk (mõõt).
Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi.
Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud.
Lahtine suu ei jää nälga.
Ega suu kulu.
Suule kui hunt, tööle kui sant.
Suu suurem kui mees (naine) ise.
Ega suu sarvest ole.
Pea pool suud kinni!
Kes suud ei-oskaspidada, peab kahju kandma.
Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi.
Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale.
Kes võib ilmasuu ja tähva mokad (keele) kinni panna.
Parem suuga paluda kui käega võtta.
Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega.
Suu seatagu sekki mööda.
Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.
Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada!
Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.
Habe.
Habe kasvab kärmemini kui aru.
Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
Habe vanataadi ilu.
Süda.
Südamel ei ole akent sisse vaadata.
Kellest süda täis, sellest räägib suu.
Mida pisem keha, seda suurem süda.
Isa (ema) süda laste küljes.
Mis süda vihkab, seda silm ei ihka.
Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel.
Hoia suu kinni, — siis süda jahtub.
Veri.
Veri hoiab vere poole.
Veri paksem kui vesi.
Veri vihkab verevaeva.
Vaga veri ei värise.
Käsi.
Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet.
Üks käsi ei pese üksi.
Ühe käega ei saa sõlme siduda.
Jalg.
Iga jalg teeb isejälgi.
Iga king vajutab (pigistab) oma jalga.
Pikem jalg astub pikemad sammud.
Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab.
Nimi.
Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku.
Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang.
Heal lapsel mõnda (mitu) nime.
Kelle laps, selle nimi.
Aus nimi kallim kui kuld.
Kuidas nimi, nõnda vili.
Pärivus.
Kuidas känd, nõnda käbi.
Käbi ei kuku kännust kaugele.
Kuidas känd, nõnda võsu.
Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
Kuidas ema, nõnda tütred.
Ema ees, tütar kannul.
Kuidas kana, nõnda muna.
Kuidas mänd, nõnda kasu.
Kuidas tamm, nõnda tõru.
Kuidas tibu, nõnda tervis.
Vanemad.
Vanema hool on enam kui noorema töö.
Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes.
Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad.
Isa.
Isa kogub, poeg pillutab.
Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine.
Aisa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees.
Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas!
Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema.
Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa.
Kui isa sureb, siis ema kõduneb.
Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga.
Ema mees ei ole ikka lapse isa.
Isa sõna enam kui ema vits.
Ema.
Ega ema vits lapsele liiga tee.
Ema edevus, tütre takistus.
Ema hellitab, isa karistab.
Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega.
Ema pilli tantsib pere.
Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt
Ema sureb, isa põgeneb.
Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
Ema tuntud, isa tundmata.
Ema väga vana, tütar liiga noor.
Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni.
Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas.
Lapsel valutab sõrm, emal süda.
Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema.
Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas.
Ei viga ämmal, minial mitu viga.
Poeg.
Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta.
Pojast põlv muutub.
Seni poeg poeg, kui naise võtab.
Laps.
Hea laps hända vaja, — muidu läheb metsa hundiks.
Hea laps kasvab vitsata.
Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal
seisab. Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi.
Heal lapsel mõnda nime (palju nimesid).
Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
Kui läst*karistad, siis ära pärast kahetse.
Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta.
Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa.
Lapse kümnes on kerge maksta.
Lapsel valutab sõrmeots, emal süda.
Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
Laps narmus, siga karvus.
Laps noorem, jalg kärmem.
Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
(Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
Ei saa puust poega ega laastust last.
Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
Enneaegsed lapsed ei jää elama.
Kui on läpsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
Mida armsam laps, seda valusam vits.
Armas laps, kibe vits.
Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
Laps ikka enam kui laast.
Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi.
Käbi ei kuku kännust kaugele.
Mees.
Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
Müts mehe au.
Mehe ilu ja koti jämedus on üks.
Mehe kont maksab ikka raha.
Mehe poeg näeb mõnda.
Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas.
Mehel mehe süda.
Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama.
Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse, tuua kui naine põllega välja viib.
Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib.
Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu).
Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
Mees pulmas, hobu põrgus.
Mees püüab hüljest, hüljes meest.
Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku.
Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
Ise mees, ise mehike.
Küll mees oma mehe tunneb.
Kuidas mees, nõnda palk.
Ole ise mees, pea ka teist meheks!
Nii mitu meest, nii mitu meelt.
Kes mees sööb, see mees lööb (teeb).
Kes mees ühest, see mees teisest.
Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool.
Paha mees, parem õnn.
Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge.
Narri meest, aga ära narri mehe mütsi!
Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane.
Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees.
Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees.
Kuidas pea, nõnda kübar.
Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks.
Mees silmas, võlg meeles.
Meest mõõdetakse mõistusest.
Mees tuntakse mütsist, naine tanust.
Kes mees siin, see mees seal.
Kes ees, see mees.
Kel püksid jalas, küll see naise saab.
Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka.
Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta.
Naine, naisterahvas.
Hea naine vaese varandus.
Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab.
Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab.
Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole.
Naise võtad, tüli tuleb majasse.
Naise võtad, reed, rattad varsti taga.
Noorikuna pill ja ilu, naisena nälg ja pisarad.
Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead.
Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas.
Piip ligem kui naine.
Ühe naise lõimed, üheksa naise kude.
Naise pea ja kanapea on ühesugused.
Naistel pikad juuksed, kerge meel.
Lesk on katuseta hoone.
Naine mehe nõu, kübar mehe au.
Noorte leskede südamed ja 'kivivaagnad on kerged jahtuma.
Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!
Naine on maja lukk.
Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega.
Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal.
Naise ja naise vahet saab sülega mõõta.
Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus.
Naisterahval son pikemad patsid kui aru.
Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa.
Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma.
Naiste tahk ja kana ninarätik — need kaks vanapaganal teadmata.
Narri naist, aga ära narri naise tanu!
Teine naine on ümmardaja.
Vend, õde.
Veli oma veli, teng võõras vahel.
Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene.
Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli.
Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen.
Tüdruk, tütarlaps, tütar, neid.
Järv küla iluks, tüdruk maja iluks.
Läheb tütar toasta, läheb töö toasta.
Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima!
Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast.
Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama.
Ära arva piigat palest, vaid viisist!
Peast vaadatakse peigu, jalast neidu.
Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab.
Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi.
Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked.
Häbenemine ei teota tütarlast.
Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb;
Ega mehe: kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha.
Tüdrukuna tui, naisena nui.
Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss).
Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe.
Tütarlaps tööta kui teekäija vööta.
Tütarlaps olgu niikaua ' külas kui harakas aiateiba peale maha laskub.
Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune.
Tütar toob pidu peresse.
Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela.
Seltskond, suguvõsa.
Seltsis segasem, hulgas hubasem.
Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid.
Talupoeg.
Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära.
Talupoja tütar talupoja naiseks.
Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega.
Peremees.
Peremees tüves, sulane ladvas.
Peremehe hea sõna kutsub. külalisi sisse.
Peremehe jäljed väetavad põldu.
Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved.
Peremehe silm enam kui sulase käsi.
Peremehe silm enam kui käsi.
Peremehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt.
Peremehe silm teeb loomad rammusaks.
Peremees, kes põhku-müüb, sandikoti kaela viib.
Peremees hulgub, ori magab väsimust.
Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
Peremees ees, sulane järel.
Kuidas peremees, nõnda sulane.
Kui peremees kottu ära, siis' viis vaja.
Parem pisike peremees kui suur sulane.
Rukis maja peremees.
Parem hea sulane kui halb peremees.
Ori.
Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda.
Orjavitsal on ka õis.
Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas.
Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda.
Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja.
Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal.
Saks.
Saks saadab koera, koer ajab saba, saba aial sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise!
Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen.
Saksa katel keeb salaja (kaua).
Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi.
Saksa uni on sandi söömaaeg.
Roobi suits ja tuki ving on saksa surm.
Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam aru.
Mina härra, sina härra, — kes siis kotikandja?
Sina härra, mina härra — kes meist teed annab?
Sant.
Sandikepp ei saada taevasse ega siidiriie põrgusse.
Sandi vagu pikk, oder ahtakene.
Sant otsib naist, naine enese kõrvas.
Sant tänab kuni suu märg.
Parem üks sant toita kui üheksa.
Mis sant see, kel pole kotti.
Mida vaesem sant, seda suurem kott:
Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale.
Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida.
Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk!
Sõber.
Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid.
Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja.
Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest.
Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks.
Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad.
Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta.
Häid sõpru häda-ajal läheb sada loe peale.
Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha.
Parem avalik vaenlane kui sala sõber.
Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane.
Parem üks vana sõber kui kaks uut.
Parem hea sõber kui halb peremees.
Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes.
Sõpra tuntakse häda-ajal.
Sõber koorib sõbra (naabri) püksid.
Sõber sülitab sõbra tasku.
Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki.
Heida sõbraks, aga mitte korraga!
Õige sõber kaalub enam kui kuld.
Ise.
Ise ees, ise rees, ise ree pära peal.
Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele.
Mis sa teed, teed iseenesele!
Kes tegi? Ise tegi,
Parem ise teha kui teist käskida.
Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled.
Õpi iseennast tundma!
Teisele anna kõik andeks, enesele mitte!
Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele.
Sikul sarved enese (selja) poole.
Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole.
Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu.
Teised.
Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
Teisel maal teine viis.
Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta.
Teine jalg hauas, teine haua äärel.
Teine koer tunneb teist.
Teine söödab, teine sõidab.
Teine talu, teine taar.
Teistele anna kõik andeks, iseenesele mitte!
Teise haigus puu küljes.
Teise seljast on hea rihma lõigata.
Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk
kes teise jne.
Oma.
Oma teenitud leival on saia magu.
Oma tuba, oma luba.
Omad vitsad kibedad vitsad.
Omad vitsad peksavad kõige valusamini.
Igaüks oma seltsiga.
Igaühel oma armas.
Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma.
Igaüks omaga, vaene sant kotiga.
Igas talus oma taar.
Oma ei jäta, võõrast ei võta.
Oma au, oma hais.
Omad jalad viivad, omad jalad toovad.
Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
Oma kari, oma kaer.
Oma kiitus haiseb.
Oma kodu koeradki tunnevad.
Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
Oma leib toidab, oma ramm toetab.
Oma pesa kuldne pesa.
Oma põld, oma põrsas.
Oma silm on kuningas.
Oma suu on ikka lähem kui teise suu.
Oma tarvidus on kõige parem kubjas.
Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
Oma tehtud töö on meistri töö.
Omad vitsad kibedad vitsad.
Omad vitsad peksavad kõige valusamini.
Omaga saab inimene enesele vaenlasi.
Võõras.
Vöõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue karva veerenud kasuka.
Võõrad teevad, võõrad viivad.
Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb.
Võõra leib valus süüa.
Võõral laudil leib kõrges.
Võõrad veised ei seisa karjas.
Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
Võõras on võlu peres.
Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks,
kolmandal haiseb.
Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma,
ei lõika rihmagi.
Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
Võõrast veist teised ikka pusklevad.
Noor.
Noor nahk venib, vana rebeneb.
Noor veri, noor tahtmine.
Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad.
Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine.
Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad.
Noor inimene on vanast seitse korda taga.
Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma.
Noor jalg jooksma, vana püha pidama.
Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga.
Kes noorelt nobe, see virk vananagi.
Ole nobe nõorena, siis saad vanana vaadata.
Mis noormees teeb, seda vanamees rikub.
Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsaga.
Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida.
Mis noorus kogub, sedä vanus leiab.
Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad.
Vana.
Vana tee, vana sõber.
Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga.
Vanal on sitkem hing kui kassil.
Vanal valus hammas.
Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam.
Vanal varese, noorel nugise silmad.
Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana.
Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke.
Enam vana kasukas kui uus kuub:
Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa.
Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis.
Vanad nõule, noored teole.
Vanus võidab, aiatagune tahab.
Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota.
Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline!
Hall pea kisub haua poole.
Halli pead austa, kulupead kummarda!
Vana arm ei hallita (roosteta).
Vanad päevad, vaeva päevad.
Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus.
Vana inimene ja heinakoorem on üks.
Vana karu ei õpi tantsima.
Vana kasukas on külma. vastu parem
Vana koer valet ei haugu.
Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune.
Vana mees, varsa aru (mõtted).
Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida.
Vanal õigus. (kohus) koolda, hallil tarvis hauda: minna.
Parem vana varjul kui noore kost ataon 8iM
Parem vana habeme all kui noore. piitsa all.
Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana südant!
Kasvatus, karistus.
Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg).
Murra vitsa, kui vits veel nõrk.
Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama.
Vana vits ei kõlba enam väädiks.
Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
Liig kõverdamine murrab puu.
Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
eda' õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
is oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
Küll vasika nahk viiakse” turule niisama kui härja
Kes koerust teeb, see kolkida saab.
Õpetamine, õppimine.
Õpeta hundi poega murdma!
Õpeta seale muru tuhnimist!
Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla!
Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe.
Ükski meister pole meistriks sündinud.
Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta.
Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.
Tarkus, mõistus.
Tarkus on enam kui rikkus.
Tarkus on hinge tervis.
Tarkus läheb takkapoolt sisse.
Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem.
Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi.
Kes enne nii tark kui pärast.
Lõpul igaüks tark.
Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro
Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks.
Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad.
Ei ükski sünni targaks.
Ükski tark pole taevast tulnud.
Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.
Targem annab järele.
Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu:
Ise tarkus, ise kavalus.
Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
Parem tark vaenlane kui loll sõber.
Kel kavalust, sel tarkust.
Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Tasa ja targu, madalasti ja märgu.
Tasane käib targu, madal märgu.
Ei ole veel Tartus käinud.
Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub näpuga.
Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha.
Nõu.
Nõu aitab meest, nõõ-hoost.
Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega.
Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne.
Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga).
Ei kusagil noka nõu aita.
Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks.
Kahel ikka kahe nõu.
Parem nõukaupa kui jõukaupa.
Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha.
Loll, hull, rumal.
Aja tühi asjale, karga ise kannule.
Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise.
Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab.
Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks.
Loll hommikul, loll õhtul.
Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist.
Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest.
Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära.
Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima).
Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta.
Hullu last ei paluta pulma.
Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb.
Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese.
Rumal näeb palju vaeva.
Rumal peab targema ori olema.
Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski.
Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama.
Rumala aknad on alati tuhmid.
Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib.
Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga.
Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada,
Rumalale peab ruumi andma,
Hea.
Hea on uneski hea.
Tahad head, ära tee kellelegi kurja.
Külva head, siis kasvab head.
Ühtegi head ei saa ilma vaevata.
Kes head otsib, parema leiab.
Hea teha, aga paha vastata.
Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla.
Hea kiidab kaunist paremat.
Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head.
Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki.
Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga.
Hea parema kannupoiss.
Mis ühele hea, see teisele paras.
Natuke hea, palju veel parem.
Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem,
Ots hea, kõik hea.
Vaenlaselt võid ka head õppida.
Heategu leitakse eest.
Heateo palk — kuri malk.
Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski.
Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele.
Parem head vähe kui halba palju.
Hea lugu laseb ennast kaks korda. laulda.
Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid.
Ei kahte head või saada.
Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma.
Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma.
Kes leplik heaga, see leplik pahaga.
Kes heast paremat otsib, see pahema leiab.
Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav
ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb)
kui laidetakse. Hea kerjata, kui kott käes.
Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski.
Aituma eest hea küll.
Kui palju patusel head vaja. on.
Helde.
Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi.
Kidsi annab kirstust, helde omast suust.
Paha, kuri.
Paha ei paranda paha.
Madu poetab naha; aga ei poeta paha.
Umbrohi visa kaduma
Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt.
Mida vähem jõudu, seda enam kiusu.
Kuri ei karda Jumalat ega inimesi.
Kuri nutab kadeduse pärast; hea rõõmu pärast.
Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata.
Kuri võtab kulbist, paha. pajast.
Kurja hea vastu on maailma viis.
Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna.
Mis vihaga tehakse, läheb viltu.
Teadmine.
Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames. Igamees teab, kust ta king pigistab.
Igaüks teab ise, mis ta' teeb ja mis ta sööb.
Mis keegi teab, see ei. söö leiba.
Mis Juku õppinud, seda Juhan teab.
Nägemine, kuulmine.
Näe palju, kuule palju, ära palju pajata.
Neli silma näevad rohkem kui kaks.
Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda.
Kes palju näeb, palju õpib.
Kes kaugel käib, palju näeb.
Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest.
Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule.
Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas.
Nina otsa näed, ea otsa ei näe.
Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata.
Küüru teise seljas näeb igamees.
Vana nähtud, uus nägemata.
Nina mehe nägu.
Ühest kõrvast sisse, teisest välja.
üks teeb, üheksa kuulevad.
Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb,
sada suud mõistavad kohut.
Kuulab, et suu ila tilgub.
Kuule palju, räägi (kõnele) pisut.
Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades.
Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab.
Usinus, virkus.
Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles.
Usinus austus, laiskus häbistus.
Usinus toob leiba, laiskus nälga.
Virk käsi leiab igal pool leiba.
Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab.
Virk ema, laisad lapsed.
Laiskus.
Laisa linna ei leita kusagil.
Laisa tööpäev ikka homme.
Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
Laisk koer, hea õnn.
Laisk läheb suvel (ahju) vilusse; talvel ahju paistele (peale).
Laisk ootab, kuni päev looja läheb.
Laisk susi ei saa lammast.
Laisk teeb ikka laupäeva õhtu:
Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad.
Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele.
Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind.
Laiskus on kuradi peapadi.
Laiskus on rumaluse ori.
Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole.
Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. ad
Sitika viiul lähevad laisad tööle.
Laisk sureb enne surma laiskuse pärast.
Jalg seina, hambad varna.
Laiskus läheb naha vahele.
Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle.
Ega venelane mõõgaga selja taga seisa.
Andmine.
Andja hea mees, tagasinõudja paha mees.
Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas.
Andja käsi ei alane.
Andjal lühikesed, võtjal pikad lad
Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad.
Jagajale jäävad sõrmed paljaks (paljad näpud).
Kel anda, sel võtta.
Mis võtja võtab, kui andja ei anna.
Enam andel jätku kui ahnel kõhtu.
Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu.
Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi).
Sandile anna, äga ära santi andidega tappa.
Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi.
Anna antu, murra mujalt toodu.
Igasse kotti ei heideta ega igale piin anta.
Anna ihule, mida ihu igatseb.
Üks säh! parem kui kaks: küll saab.
Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle,
siis oleme ikka sõbramehed.
Kinkimine.
Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on:
osta.
Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane.
Kasvamine.
Kasvab saak, kasvab himu.
Katsudes kasvab rammu, vaadates himu.
Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi.
Katsudes kasvab rammu.
Kapsad ei kasva kastmata.
Võtmine.
Võta peopesast karvu või vähi seljast villu.
Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema. Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse.
Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale.
Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud.
Kust võetakse, sealt väheneb.
Saamine.
Mida enam saad, seda enam läheb!
Saaja ikka saab, saagu suhu või silma.
Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu.
Kui saab sant, saab ka juht.
Mida enam saab, seda enam tahab.
Kel käpud, sel upud (= see saab).
Olgu, oleks.
Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks.
Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad.
Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse,
jahtub ometigi.
Olgu mis on, üks ta ikka on.
Olgu ohuks, kui ei ole rohuks.
Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule.
Olgu pime või vigane, kui aga isane.
Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun
olla.
Üks "on" parem kui kaks "küll saad".
Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke
ära.
Oleks ei ole hea mees.
Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale).
Oleks surijaid, küll oleks pärijaid.
Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome
sinna ta ka jäi.
Tulemine
Meretagune tuleb, ei tule maa-alune.
Tahtmine.
Kes kõikide meele pärast tahab olla (tatamist täis),
ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita).
Mida enam päid, seda enam tahtmisi.
Tahtmine õige, saamine vaene (halb).
Inimese tahtmine on ta taevariik.
Tänamine, tänamatus.
Aituma eest hea küll.
Aituma, anna veel.
Kes ei täna piskust,ei täna paljust.
Heategu leiab harvasti tänu.
Aitumal andjale, kassi kandjale.
Tänamata meel maailma palk.
Tänamata karu lükatakse auku tagasi.
Otsimine, leidmine.
Mis kala keegi otsib, selle ta saab.
Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab.
Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab.
Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab,
seda ta näeb.
Kätel otsid, jalal leiad.
Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem.
Kana otsid, muna kaotad.
Kes palju otsib (valib), pahema saab.
Kes varest valib, kui tedreparv ees.
Otsi ohtu, katsu rohtu.
Korjamine.
Kes tera ei korja, vakka ei saa.
Kogujal pillaja kannul.
Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
Kes korjab, see leiab.
Kõrtest kubu korjatakse.
Lootmine.
Lootus hea mees.
Usaldamine.
Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed.
Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad.
Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule,
Ära usu ilma, ilm ajab puru silma.
Usu suu sõbrale, aga ära usu südant.
Ettevaatamine.
Iga sammu vaata ette, enne. kui astud.
Ettevaatamine. on kõige tarkuse ema.
Hoolas ettevaatamine pistab, õnnetuse: silmad. peast.
Parem aegsasti ette vaadata .kui,. pärast kahetseda.
Parem ette vaadata kui. pärast oiata (õhata).
Parem oja suud sulgeda.kui jõe suud.
Metsal silmad, seinal. kõrvad.
Merel silmad, metsal kõrvad.
Kukkumine.
Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud.
Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta.
Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub.
Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad.
Ilus, peenike.
Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. ;
Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse.
Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi.
Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid.
Ilus hobune, ilusad. valjad.
Ilus nägu, paha tegu.
Ilus õun, uss sees.
Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus.
Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia.
Mis kaunis, see kallis.
Pea naggu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael
nagu kalaveerand, silm, nagu Siimu sigade laut, koon nagu
Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse
ilusast näost lugu pidajale).
Ilus peenikest pidada, kuri peenikesi kududa, paha
pesta peenikesta.
Arm, armastus, hirm.
Ema arm igaks ajaks.
Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas.
Arm mõjub enam kui hirm.
Armul ei ole põhja.
Armu juurde ei aeta hirmuga.
Kus ei ole hirmu, ei ole armu.
Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm.
Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled.
Armastus ei päri aastaid taga.
Armastus sünnib armust.
Armastus on pime.
Armastusel on kakskümmend paari silmi peas.
Mis hirm toob, seda hirm sööb.
Kes hirmuta kasvab, see armuta elab.
Au, häbi.
Au enam kui hea põli.
Au maksab raha.
Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
Aus mees nähes, kelm kuuldes.
Aus silma ees, kelm selja taga.
Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
Ausat meest ei hammusta keegi.
Austa tööd, töö austab sind.
Lühike au, suur häbi.
Hirmuta kasvab, auta elab.
Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada.
Au sellele, kes au väärt (teeninud).
Häbi läks härjaga randa rannast mere jääle kukkus
sisse karsumdi.
Anna au ülemale ja alamale.
Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast
kalja.
Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma.
Häbi nii suur kui häbenetakse.
Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui
tehakse.
Häbi rääkida, vaev vait olla.
Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale).
Kartmine.
Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest
igalt poolt.
Ettekartmine parem kui takkakahetsemine.
Põlenud laps kardab tuld.
Lõigatud laps kardab nuga.
Parem karta kui kahetseda.
Vaga veri ei värise.
Mure.
Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab
külje all, hooli põues põletab.
Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka.
Mure kõnnib, muhk peas, vilets: kõnnib, vesi silmis,
Mure murrab mehe, valu vaeselapse. aa
Mure saadab mulla poole, arvamine haua.
Mure teeb mustaks, häda halliks.
Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega.
Rooste sööb rauda, kurvastus südameid.
Hool, hooletus.
Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta.
Hooletus ees, õnnetus taga.
Hooletus ja õnnetus on seltsimehed.
Hooletus oi laisa ema.
Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal
kõht ja kott on täis.
Hoolikas korjab laisk pöörab päkad vastu taevast.
Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka.
Hoolsam kodu, ausam ahju peal.
Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus.
Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata.
Kel hool, sel koor.
Võtad naise, saad mure; ostad hobuse, saad hoole.
Kurbus sööb südant nagu rooste rauda.
Naer, nutt.
Naerult tehtud, tõelt peetud.
Naer tuleb naerust.
Naerust tõuseb nutt.
Parem naerda kui nutta.
Teises peos naer, teises nutt.
Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama.
Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära.
Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta.
Kes pärast naerab, naerab kõige paremini!
Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda; kes sind
kiidab, seal pane silmad kinni.
Nõid naerab nõida.
Nutab mullist naeru.
Ega võõra silma tule vett.
Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab.
Teises peos nutt, teises naer.
Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit.
Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
Häda
Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
Häda ajab (õpetab), paluma, hea põli hooplema.
Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja
händagi.
Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella.
Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad.
Häda hull, ei mees.
Häda koolitab (õpetab) mehe targaks.
Häda kõige asja alustus.
Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel
pead otsas.
Häda murrab ka raua katki.
Häda puis, häda mais.
Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla).
Häda suurem kui käsk.
Hädas leiab inimene viis nõu.
Kus häda otsib, leiab häda.
Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem.
Küll häda õpetab sandi lugema (laulma).
On sul häda, kaeba enesele.
Üks häda sööb teise ära.
Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda
elada kavalate inimeste seas.
Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub.
Uppuja hakkab õlekõrrest kinni.
Abi.
Ega abi kännust ja kivist saa, väid inimestest.
Abi aiast, vari võrgust.
Ikka abi saab, kui arstitakse.
Ootamine.
Ootajal ohjad kaelas.
Ootajal pikad silmad.
Ootaja õnge tuleb kala.
Ootamata võõras, varumata vara.
Igavam ootus kui lootus.
Kes kaua ootab, kauni saab.
Seitse ei oota üht.
Kannatamine.
Kannatajal ikka kaks otsa.
Parem kurja kannatada kui kurja teha.
Kannatus võidab kõik.
Rahu.
Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab.
Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks.
Rahu võidab raha.
Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda.
Parem lahja rahu kui rasvane riid.
Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga.
Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta.
Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu.
Tüli.
Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab.
Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt.
Tülitsejal vesine leem.
Tüli ei too tulu.
Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi.
Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu.
Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta
riid.
Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte
inimesed.
Viha.
Viha ei kõlba asjaajajaks.
Viha laastab linnad ja põletab puud.
Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest.
Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese.
Kadedus.
Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse.
Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse.
Kadedus katkub oma kana.
Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma
rammu.
Kade kaob, karvad jäävad suitsema.
Kade langeb ikka iseenese mõõka.
Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb.
Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja.
Argus.
Arg koer nahka ei müü.
Arg koer hoiab nahka.
Arg koer, terve nahk.
Julgus.
Julge koer müüb vahel naha.
Julge pead toidab, arg suretab.
Julgele hundile tuleb pea ots.
Julgus ei aita Jumala vastu.
Julgus ei varja sõjameest surma eest.
Julgus on suurem kui vägi.
Julgus tõstab, julgus tapab.
Liigjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse.
Uhkus.
Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile.
Uhkus hukutab, kangus kaotab.
Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke
edasi.
Uhkus istub huule peal.
Küllus ajab uhkeks.
Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal.
Käsi puusas, täi taskus.
Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes.
Ega Liisa Liisut tunne.
Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta).
Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa.
Rukki pea kõrge, aga ise kerge.
Ahnus.
Ahnus ajab auku.
Suur tükk ajab suu lõhki.
Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi.
Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad
kana.
Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta.
Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis.
Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli.
Õnn.
Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga
istub.
Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
Õnne mööda mees elab.
Õnnes. vaata ette, õnnetuses looda.
Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa.
Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.
Õnn ja õnnetus käivad paaris.
Õnn leidjal, kahju kaotajal.
Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad).
Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima.
Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole.
Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi
käib hästi).
Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd.
Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis.
Igaüks oma õnne sepp.
Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja,
õnnelik perenaine.
Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
Ära põlga esimest õnne ära.
Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi.
Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel.
Õnnetus.
Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline.
Õnnetuse eest ei saa ära-joosta.
Õnnetus (eksitus) ei ei mööda kive ja kände, vaid
mööda inimesi.
Õnnetus õpetab.
Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus.
Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab
minnes.
Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast
sisse.
Ühe õnnetus, teise õnn.
Unustamine.
Unustab hoidja, ei unusta püüdja.
Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles.
Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse.
Unustamine parem kui kättemaksmine
Unustatud asi langeb lausa vette.
Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku.
Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab.
Ära unusta turule minnes silmi koju.
Head teod unuvad varsti.
Läheb silmist, läheb meelest.
Mis möödas, see meelest.
Kavalus.
Kavalale kannikas, narrile naeru.
Kavalus ja himu on vennad.
Õigus.
Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise.
Õigus ülem kui kohus.
Õigus elab kõige vanemaks.
Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel.
Õigus nii kuidas mõistetakse.
Õigus otsas, kohus kotis.
Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal.
Õigus peab ikka õiguseks jääma.
Õiguse vastu ei saa ükski.
Niipalju on veel rootsi õigust, et VA kukkudes
oma loaga võib üles tõusta.
Tee õigust, siis pole karta kedagi.
Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed.
Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi.
Saapa õigus suurem kui pastla õigus.
Kes õigust laidab, teotab iseennast.
Kirik keset küla.
Käsk vanem kui käsutäitja.
Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga.
Patt lõikab õiguse "kaela maha, viin murrab õiguse
pea otsast.
Kel suurem suu, sel suurem õigus.
Metsas talupoja õigus.
Kes kõneleb, sel õigus.
Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa
piipu panna.
Kel kukkur, sel kohus; Käi vägi, sel võimus.
Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus.
Ülekohus.
Ülekohtul pole ilmaski hinda.
Ülekohtuse kotil on auk põhjas.
Ülekohus ei seisa kotis.
Valu (on) valmis ülekohut mõistma.
Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
Kohus.
Kelle katuse all, selle võimuse all.
Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima.
Kohtuskäik kurnab räha kukrust ja kustutab tule
Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja
tulla.
Kohus kestab, ülekohus ka
Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse.
Kohus on kolm päeva vanem kui maailm.
Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut.
Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad.
Joomine, janu.
Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud.
Kes põhja joob, poja saab.
Suured söömad, suured. joomad.
Kurk kulutab enam kui käed teenivad.
Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka.
Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida.
Mis saab, ikka kurgust alla.
Igakord ei ole viga joogis, vald vahel (mõnikord) ka
vasikas.
Igal talul oma taar, igal perel oma viis.
Taar söök, taar jook, taar töö ka.
Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe. taar.
Kali, ära kääri üle jõu (ääre).
Joodik.
Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu
maja põlenud.
Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
Tuul toidab joodikut, vesi elatab.
Suu viltu viina. poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole.
Joodikud kukuvad pehmesti.
Joodikul joodiku õnn.
Joobnut tuntakse jalust.
Jooda meest, küll mees näitab oma taba.
Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka.
Õlu.
Agan leiva jätk, humal õle jätk.
Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada.
Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
Hea õlu näitab oma au välja.
Viin.
Viin on kuradi käsiraha.
Viin toob viletsuse majasse.
Viin võtab mehe meele.
Viinapudel põrgu pass.
Viin tapab joojat.
Viina vits on valus.
Viin metsavahi nõid.
Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib.
Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei
kipu.
Viinaklaasi upub enam inimesi kui: merre.
Kõrts.
Kõrts kuradi kabel.
Kõrtsipink on tõrvane.
Kõrts pandud kõndijale, palvemaja 'patusele, kirik
kõikidele.
Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi
kõrvale.
Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik.
Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki.
Möldri matt ja kõrtsi võlg on. maksta.
Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled.
Mees kõrtsis, hobune põrgus.
Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud
soos ja rabas.
Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja.
Süü.
Süüd katlal, süüd kaanel.
Süüd rokal, süüd vasikal.
Süü ühte, patt pooleks.
Oma süüd ei tunne keegi.
Patt.
Patt on hinge peremees.
Üks patt otsib teist taga.
Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal.
Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kiriku-
mehele (kellamehele).
Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll.
Varas, vargus.
Vargal varga õnn.
Kõver käsi teeb uksed lahti.
Varas varastab varga takka.
Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas.
Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda.
Port ei usu puhast ega varas vaga.
Taba keelab varast, taba varjab maja.
Loetud. raha ei keela varga käppa.
Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed.
Niine võtad, rihma maksad.
Kodust varast ei saa valvata.
Väike varas võlla, suur «tõlda.
Varga vargus kaob kui vesi sõelast.
Kes varga eest võib seista,
Ära võta võõra vara.
Vargus tuleb omal ajal valgele.
Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi.
Varas otsib öö hõlmast varju.
Varastatud karul ei kasva karvu.
Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna
ära.
Varastatud leival veri sees.
Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
Varas vannub vastu kuni võllani.
Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole.
Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas
edasi (küll siis käsi hästi käib).
Mõisas lase käsi käia.
Kelm, petis.
Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber.
Kelm: petab kelmi.
Petis peksab iseennast.
Pettusel on lõhkine kuub.
Mees, kes petab, narr, kes petta laseb.
Mõtlemine.
Kuidas mõtted, nõida teod.
Enne mõtle, pärast ütle.
Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab)
Inimene peab enam mõtlema kui rääkima.
Igaühel (mehel) ise mõtted.
Üheksa korda -mõtelda, üks kord teha.
Päeviti ela, aasta mõtle ette.
Kiitmine.
Kiida koerale lihasööki.
Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed.
Kiida päeva, kui magama lähed.
Igamees kiidab ennast, rebane oma saba.
Igamees kiidab oma kapsaid.
Igamees kiidab oma, vaene kotti.
Kaua kits. kiitusega elab.
Kiitus on rumalate lõks.
Kus kiitust, seal laitust.
Parem targa kiitus kui lolli laitus.
Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära
söödud.
Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb.
Oma kiit ikka kõige rutemini käes.
Hõiska siis, kui mäele saad.
Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost.
Kelm kiidab ennast, õige mees teisi.
Herits kiidab ennast, õige mees teist.
Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu: laidetakse.
Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis.
Tee enne, kiida pärast.
Mune enne, kaaguta siis.
Hoobelda kergem kui teha.
Laitmine.
Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja
laida siis.
Kui viga näed laita, siis tule ja äita.
Kergem laita kui paremini teha.
Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad.
Üks pada sõimab teist mustaks.
Pada ei ole nii must kui sõimatakse.
Vanne.
Vanne on varga tänu.
Vanne salvab oma sünnitajat.
Rääkimine.
Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps.
Rääkimine kopik, vaitolemine kaks.
Räägi hundist, hunt aia taga.
Räägi meest, aga ära nimeta-mehe nime.
Parem suu sisse rääkida kui selja taga.
Hea räägib paremat taga.
Tea palju, räägi vähe.
Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab).
Kõnele muudega vähe, enesega palju.
Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste
vahel).
Kus kõnelejaid, seal kuulajaid.
Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab.
Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. Vaitolemine kõige parem vastus.
Parem vaikida kui vaielda.
Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima.
Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera,
teine koera hända.
Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest.
Lobasuul koera suu, jänese süda.
Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel).
Keel.
Valekeel ajab maailma põlema.
Kaja oskab iga keelt.
Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra
Paha keel tõstab tüli.
Libe keel kaval petis.
Libe keel, kibe meel.
Kuri keel teravam kui nuga.
Kurja keele eest ei pääse kuhugi.
Lihane keel lõikab luise kaela maha.
Küsimine.
Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia.
Küsija suu peale ei lüüa.
Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma
osagi.
Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata.
Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.
Sõna.
Hea sõna ei tee kahju.
Hea sõna leiab hea paiga.
Hea sõna parem kui 100 rubla.
Hea sõna sööb (võidab) võõra väe.
Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga.
Kelle sõna kuuled, selle sulane oled.
Kibe sõna kihutab vihale.
Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki.
Parem paluke leiba kui paha sõna.
Parem sõna hammaste taga kui keele peal.
Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja
ütled.
Sõna vägi suurem kui sõjavägi.
Kibemest tuli, sõnast tüli,
Vanasõna — vanahõbe.
Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta.
Vanasõnal valged jalad.
Vanasõnal kuldsisu.
Säde teeb suure tule, sõna suure tüli.
See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea.
Sõnast meest, härga. sarvest.
Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka
kuulma.
Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba.
Lausutud sõna lagub.
Hea sõna mahub igale poole.
See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid
saada.
Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda.
Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas.
Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad.
Sõnad ei tasu võlga.
Sõna murrab meeste meele.
Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt.
Sõna päästab, sõna sõlmib.
Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam. kätte.
Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk.
Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi.
Jutt.
Jutt suurem kui asi.
Jutt tuleb jutust, kõne kõnest.
Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna.
Soe tuba, magus jutt.
Salajutt läheb haisema.
Iga juttu ei või uskuda.
Ilma jutt kui merelaine.
Kuri kõne (jutt) rikub head kombed.
Sel jutul ei ole otsa ega aru.
Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga — ükskõik.
Tõde.
Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
Tõsi tõeks, vale valeks.
Tõsi kui aamen kirikus.
Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
Vale.
Valetaja pea suitseb.
Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga).
Vale on jutu jätkuks.
Vale kuradi peapadi.
Kes palju lobiseb, palju valetab.
Ega vale vaka alla jää.
Kiri ei valeta, kirjategijad valetavad.
Kuulmas tõsi, nägemas. vale.
Tõsi kuulaja, vale nägija.
Näputäis tõtt parem kui sületäis valet.
Kes valetab, see varastab.
Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega,
kelle ma vale eest saanud?
Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse.
Valel lühikesed jalad (jäljed).
Valekeel ajab maailma põlema.
Valelik teeb rohkem keelega kui meelega.
Tõotamine, lubamine.
Tõotamisel ei ole hända taga.
Tõotus ajab sandi ukse eest ära.
Tõotus (lubamine) ka hea mees.
Lubaja hea mees, pidaja veel parem.
Kerge lubada, raske täita.
Kerge lubada, aga mitte anda.
Hoidmine.
Hoia suu kinni, süda jahtub ära.
Hoidjal osa, kaitsjal kasu.
Kes hoiab, ei õhka.
Parem haava hoida kui oiata.
Hoiatus.
Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on.
Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud.
Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis.
Ära tantsi enne kui veel pulmas pole.
Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa.
Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad
kõik katki.
Ära õmble jämedat kotti siidiga.
Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani.
Ära kõnele tuule poole.
Ära mine üle vee vett otsima.
Ära kõnele teistle seda, mis kõik inimesed ei pea
teadma.
Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad.
Mine vihma käest ära, satud räästa alla.
Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb.
Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga.
Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas).
Ära müü enne karu nahka kui karu-käes.
Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma.
Ära mehi loe, vaid kaalu.
Ära hõiska enne, kui oled üle mäe, sean:
Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja.
Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad.
Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud.
Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud.
Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks.
Ära kiida iseennast, lase teised kiita.
Ära kiida vilja enne jaani.
Ära kiida suve enne sügist.
Ära laida leiba ega kiida kõhtu.
Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata.
Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul
kõned kavalad.
Ära enne hurjuta kui hunti polegi.
Ära katsu koera karvust, vaid hambust.
Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks.
Ära usu suure saksa suud.
Ära sulgi enne nopi, kui lind käes.
Töö.
Iga töö ajab oma aega taga.
Iga päev toob isetööd.
Iga aeg küsib oma tööd taga.
Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga.
Hulk teeb hulga töö.
Enne töö tehakse, pärast palk miäkesetalie;
iieal tööl käib kasu kannul.
Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita:
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.
Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks: saab.
Piskust tööst saab enam kui suurest seisust.
Mida rohkem aega, seda parem töö:
Tee tööd, kinnita vööd: kui sööma lähed, siis nõrguta.
Tõmba hinge, tee tööd.
Kui tööd teed, tee, et tänatakse.
Kuidas töö, nõnda palk.
Käed teevad tööd, pea toidab.
Terve jalg läheb. tööle, haige ahju peale.
Tuim tööle, kärme suule.
Iga (kõik) katsetöö on raske.
Kel pole tööd, otsib tööd.
Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis:
Töö tehtud, hea hingata.
Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata).
Parem oma riide soe, kui teise töö soe.
Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones.
Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees.
Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost.
Töö kiidab iseennast.
Töö kiidab tegijat, tähis vaike
Töö maksab kopika, amet kaks.
Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta.
Töö õpetab tegijat.
Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks).
Töötegijale teng, hoolekandjale kaks.
Töö teisele, õpetus omale.
Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal.
Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.
Kelle käsi liigub, selle suu maigub.
Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed
tööd.
Hakka peast kinni, saad sabasse,
Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma.
Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob.
Kuidas pakk, nõnda talb.
Kus vai pääseb, kui nui pihta annab.
Esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Sirbi järele käin ader.
Tööl viha juur, aga. magus vili.
Tööta ei saa ükski süüa.
Töö töö ajal, jutt jutu ajal.
Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad.
Kui töö lõpeb, lõpeb leib.
Kui tööd teed, tee, et tänatakse.
Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale. poole.
Mis aitab, istumine, kui ei aita astumine.
Pikk vikat niidab laia kaare.
Päiline vaatab, päeva peale, süda kütab. külimitu
peale.
Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga.
Kes tööd teeb, leiba leiab.
Kes tööd teeb, mustaks saab.
Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.
Tegemine
Tee tööd ja kinnita vööd.
Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva.
Tee tööd ja palu Jumalat.
Tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal.
Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga.
Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei töö
malkagi.
Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi.
Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi.
Tegijal tööd, magajal und.
Tegija saab ikka tehtust (tehist), magaja ei Marjukest.
Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi.
Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja.
Kes palju teeb, see palju saab.
Salaja tehakse, avalikult nähakse,
Üks teeb kõikidele, kõik ühele,
Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab.
Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu.
Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb
vähe).
Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma.
Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole.
Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka.
Tee head või kurja, leiad head või kurja eest.
Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid.
Kukk tegema, härg sööma.
Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast.
Tee tööd higiga, sööd leiba himuga.
Kus tegijaid, seal nägijaid. —
Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi.
Pudelid on — purjutada,
Kurjad naised hurjutada,
Neiud noored — noppida,
Koerad aga — kolkida.
Pesemine.
Pese kasukat, aga ära tee märjaks.
Pesule suvel süüuri uhtumisi, talvel targu väänamista.
Vaev.
Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas.
Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada.
Vaev teeb vanaks ja mure mustaks.
Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal.
Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe.
Amet.
Amet ei küsi leiba.
Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
Ametit ei kanta seljas, vaid. otsa ees.
Amet kõik, mis leiba annab.
Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
Ametmees leiab leiba igal pool.
Ametil kuldpõhi all.
Kel amet, sel leiba. :
Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees
magab, kasvab vili põllul.
Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks,
kui mees ise mees.
Rublane nimi, kopikane amet.
Üheksa ametit, ei kümnes nälg.
Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
Hulk kokki, lahja leem.
Põld.
Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub.
Kes põldu toidab, seda' toidab põld jälle.
Põld põline toitja.
Anna põllule, põld annab sinule.
Põld põllumehe piimalehm.
Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda
vastu.
Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba,
Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud.
Söötinud põld tahab teravat äket.
Oma põld, oma põrsas.
Enne talve küntud, pool rammutud.
Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel.
Heinamaa on põllu peremees (ema).
Sõnnik põllumehe kuld.
Oras.
Oras ei ole veel salves.
Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest.
Külv, lõikus.
Kuidas küli, nõnda vili.
Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad.
Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi.
Rohunina tärkab, künnimees ärkab.
Lõikuse ajal on kannad kurdid.
Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab.
Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi.
Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva,
Iga vili saab omal ajal küpseks,
Pill.
Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi.
Pilliga viidi, pisarail toodi.
Pill pika ilu järele (pikast ilust tõuseb pill), lall
laia rõõmu peale.
Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele.
Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul.
Kes jõuab ilma pilli tantsida.
Ega pill peret, toida, pill toidab kõrtsimaid.
Tantsimine.
Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk.
Tantsib täna, küll homme puhub pilli. (Tantsi, tantsi
täna jne.)
Iga pilli järele ei saa tantsida. (Ei iga jne.)
Rutt.
Ruttu tehtud rumal töö!
Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril.
Mul rutt ees, sul taga.
Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm.
Tuul ja meel pööravad ruttu.
Rutta, aga pikkamööda.
Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam
vihale saama.
Väsimine.
Väsib andja, ei väsi võtja.
Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu.
Magamine.
Magab sõba, ei maga sõbaalune.
Magades ei leia keegi leiba.
Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära.
Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt.
Magaja koer ei taba varast.
Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg.
Magajal und, tegijal tööd.
Magaja uni ja tegija töö ei lõpe.
Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda.
Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest.
Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada
(puhata).
Kes magab, on vaene.
Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab,
amet seisab.
Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema.
Ega magajale kassile hiir suhu jookse.
Uni.
Unekotist ei saa iial töötegijat.
Unest ei saa pätsi.
Ega unest rõõska saa.
"Uni ajab oma aega taga.
Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki.
Uni maitseb lapsel magusam kui vanal.
Uni nõuab ikka oma.
Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine
teeda käima.
Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta.
Kauplemine.
Kauple kui juut, maksa kui saks.
Kaup vanem kui meie.
Kui kaks kaubal, siis kolmas kõrval.
Kuidas kaup, nõnda hind.
Halb kaup haiseb.
Kindel kaup keelab tüli.
Tervisega ei või kaubelda, ehk: Ega jne.
Sugulased omad, kaup võõras.
Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga.
Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa.
Vahetajale jäävad valjad.
Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees
muna muna vastu vaheta.
Müümine, ostmine.
Ostad õhtul, vaatad hommikul, ei maksa kaht
vähkigi.
Ostad; mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis
tarvis.
Parem müüa kui osta.
Magu müüjal, magu ostjal.
Raha.
Rahaahnus on kõige kurja juur.
Raha ajab (paneb) rattad käima.
Raha jookseb raha juurde.
Raha murrab. rauda.
Raha on hinge varas.
Raha hea sulane, aga paha peremees.
Rahal ei. ole silmi peas.
Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida.
Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
Raha tuli tulema ja vesi. minema.
Teng pane. paika häil päevil, tarvis hädapäevil.
Kel raha, sel sõpru.
Inimene püüab raha, raha hinge.
Sügisel maksetakse, liha eest, raha, kevadel luude
eest.
Ega. rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
Ega raha taskus karju.
Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule
ligi.
Kui raha räägib, on ilm vait.
Raha olgu loetud, hobune seotud.
Võõras raha kõrvetab tasku.
Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
Ega meest Pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde.
Täis mõõt, täis raha.
Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
Kopik hoiab rubla.
Kopiku eest asja, rubla eest kära.
Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda
ajal.
Mis kopikuks loodud, on kopik.
Rikkus, varandus, vaesus.
Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi
kätte,
Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi:
ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest,
Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus,
Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
Rikkal on enam sõpru kui kehval.
Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele,
Rikkal raha, vaesel lapsed.
Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed,
Kel lauda ees, sel lauda taga.
Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
Kel suur tulek, sel suur minek.
Suur vara, suur mure.
Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal
vargaid.
Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta
naine.
Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on,
Kõik kosilased on rikkad.
Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks
saada.
Rikas see, kes vähega läbi saab.
Vaene ei ole see, kel vähe, vaid see, kes palju tarvitab.
Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
Vaesel ikka vaese aru.
Vaene laseb silmist suhu.
Vaene on rikka leivakõrvaline (roog).
Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub.
Vaene vaestega, vares varestega.
Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
Vaesel palju vaakujaid.
Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse
(taevasse).
Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust.
Sits kehva siid.
Heldus lubab, kehvus keelab.
Kehvuse pada keedab kesi.
Kes pandib, see sandib.
Parem lahja laudas kui lihav metsas.
Harva kehva pajas seapea.
Palju.
Palju kisa,vähe villu.
Palju kokki keedavad pudru põhja.
Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära.
Palju lapsi, laiad silmad.
Kus.palju päid, palju mõtteid.
Kus palju koos, sinna kogub veel juurde.
Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku.
Ühele varblasele palju, kahele vähe.
Parem natukesega kui üsna ilma,
Viletsus.
Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget
suul õpetatakse).
Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab.
Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao
vahelt sisse, kui augu leiab.
Viletsus lahkub vingudes.
Nälg, kehvus.
Nälg ajab hundi külasse.
Nälg ei jäta nuga tuppa.
Nälg kõhus, uhkus südames.
Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku.
Nälg on kõige parem kokk.
Nälg keedab magusa leeme.
Nälg paneb karu käppa imema.
Nälg roa soolab.
Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti.
Näljane sööb jänestki.
Näljase näpud ei saa rasva tilkuma.
Ennem saab külla otsast kui nälja otsast.
Kel käed rüpes, sel nälg kõhus.
Nälg näitab, oht õpetab.
Ei maial ole osa ega näljasel leent.
Kel nälg, sel jalad.
Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori.
Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike
nälg.
Küll nälg õpetab sandi paluma.
Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks
karva.
Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile.
Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli.
Tühi kott ei seisa püsti.
Laenamine.
Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed.
Laena suu külasse, söö ise läbi külje.
Laenaja leiab enam laitust kui tänu.
Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane.
Laen kerge anda, raske tagasi saada.
Parem omaga läbi saada kui: võõralt laenata.
Kes palju laenab, pea leinab.
Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
Altkäemaks.
Ega määritud ratas karju.
Kes hästi määrib, hästi sõidab.
Võitud vanker ei karju (tänita).
Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind.
Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.
Võlg.
Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis
pärast, põld.
Võlg võõra oma.
Võlg teeb vaese orjaks.
Ei kirikupäev võlgu jää.
Veli võlg võttes, vennikene makstes.
Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda.
Lusikaga antud, kulbiga võetud.
Kahju.
Kahju ei tule, kell kaelas.
Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga.
Kahju õpetab mehe kavalaks.
Kahju päästab silmad lahti.
Kahju teeb targaks.
Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia).
Ühe kahju, teise kasu.
Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest.
Kahetsemine.
Kes kardab, ei kahetse.
Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema.
Parem karta kui kahetseda.
Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda
Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.
Riided, kingad.
Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas.
Hilbud naeravad, nartsud nutavad.
Hilp ,ees lööb taluka taga surnuks.
Ei riie meest ehi, mees ehib riiet,
Riie ei riku meest.
Riided teevad mehe meheks.
Kuidas rahvas, nõnda riie.
Parem paigatud riie kui ilus ihu.
Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe.
Parem paar pastlaid kui üks saabas.
Parem vana king kui paljas jalg.
Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast.
Parem paar viiske kui paljajalu.
Lihunik vahib rätsepa aknast välja.
Leib, toit.
Oma teenitud leib on magus.
Oma leib kõige magusam.
Mida madalam maja, seda magusam leib.
Mida higisem nahk, seda magusam. leib.
Sool, leib teeb paled punaseks.
Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog.
Külaleib magusam kui oma.
Leib vaese sai.
Ette söödud leib on kibe.
Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud
Kui kõht täis, ei maitse leib.
Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja. -
Leib: vanem kui meie.
Ei õle töid, ei ole leiba.
Ega sõda soola, leiba too.
Ennem olgu valge leib ja must hein, kui valge hein
ja must leib.
Ega leib ole võsast võetud ega ka oksist katkutud.
Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse.
Kui küüt kurdab, on leib otsas.
Küll leib saab sööja, sai sõtkuja.
Kosuta põldu, siis annab leiba.
Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam -kokku.
Võõral laudil leib kõrges.
Parem -omad aganad «kui võõra selge-leib.
Parem kooruke huule käes: kui kakuke tuule käes.
Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda.
Annaks sõbrale kooki, aga enesel ei ole leibagi.
Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine.
Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib.
Ühe surm, teise leib.
Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud.
Pisut lapsi, palju leiba.
Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask
veel katsumata.
Sepik sööb vana leiva ära.
Linna saia sarved paistavad silma.
Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha
(vorsti).
Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
Saia ei saja taevast maha.
Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis
sügisel.
Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
Soojalt suhu, palavalt parda.
Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada.
Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat.
Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast.
Sool kehva leeme (supi) maoks.
Vaesel pole toitu valida.
Odav kala, lahja leem.
Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse.
Kutsumata võõrad, teadmata roog.
Mida suurem hulk, seda vedelam: leem (lake).
Mida suurem kala, seda paksem leem.
Samet ja siid teevad leeme-lahjaks.
Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues.
Üks mädamuna rikub kõige pudru ära.
Ei ole rutul rooga ega maial magu.
Kuidas looma toidad, nõnda ta veab.
Kõik herned ei kee korraga pehmeks.
Kook ei täida üksi kõhtu.
Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder
parast.
Aganik on kevadine leivakast.
Aganik peab kehva aitama.
Agan leivajätku, humal õllejätku.
Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib.
Mari.
Iga mari pole maasikas.
Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale.
Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu.
Ega mari enne maha lange kui-küpseks saanud.
Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb.
Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab.
Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.
Mesi, maius.
Mesi peiul, viha naisemehe suus.
Mesi suus, sapp südames.
Meega püütakse maiast.
Mesileib minnes, saiakakk saades.
Mesi karu lõksu meelitab.
Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub).
Magus petab maia ära.
Maius mao põletab.
Maias maitseb, kärsitu katsub.
Meega püütakse maiast.
Suu ees magus, selja taga mõru.
Liha.
Liha ei kasva kondita ega.puu oksata.
Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata.
Liha otsib, kondi leiab.
Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele.
Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud.
Luu liha valijale, koor leiva algajale.
Kui kont terve, küll kont-liha kasvatab.
Kõht.
Tühi kõht ajab tööd tegema.
Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane.
Tühi kõht on kõige parem kokk.
Tühi kõht teeb leivale saia magu.
Tühja kõhuga on raske vilet puhuda.
Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte.
Täis kõht ei küsi süüa.
Täis kõht ei usu tühja kõhtu.
Ega kõht ole narrida.
Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski,
Ega lakkudes kõht täis saa.
Ahne kõht ei saa iialgi täis,
Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht.
Kõht isand, sina ta sulane,
Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas.
Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas.
Kõht teab paremini kui kell oma aega.
Kõht vaevab kehva enam kui rikas.
Kui kõht täis, ei maitse leib.
Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis.
Kätel pühad, kõhul paast.
Kubjas on keskel (= kõht).
Söömine.
Sööja käsi pikk, lööja käsi lühike,
Söö, mis küps, räägi, mis tõsi.
Söö seni kive kuni kännud kasvavad:
Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast.
Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal.
Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale.
Ega söök mehe suhu jookse.
Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka.
Söömal ei ole kubjast.
Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale.
Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia.
Söömata magama, löömata üles.
Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema.
Sööma ajal käsi pikk,
Sööme kui saame.
Söön sütt, salvan saue.
Söönu hingab, tõbine oigab.
Söömise juures ei ole kubjast vaja.
Suured söömad, suured saamad.
Süües kasvab isu.
Hea härg sööma, verisarv. vedama.
Ei ole seda väärt, mis sööb.
Kõik ei ole saamapäevad, muiston ikka söömapäevad.
Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe.
Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe.
Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües.
Parem söömata magama minna kui murega üles
tõusta.
Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma.
Kuidas saadud, nõnda söödud.
Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta. söömaaega.
Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse.
Kes talguid suudab vorstega sööta.
Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb.
Kuidas söödad, nõnda lüpsad.
Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees
läheb kalale, pane (pange) pada tulele.