Eesti uuem mütoloogia/Andres
ANDRES.
Vähem mälestusi on Peetruse vennast Andreasest rahvasuhu järele jäänud. Piibli Andreast nimetab rahvasuu Andreseks, Andruseks. Venelastel sellevastu esineb Andreas = Andrei nende pea-apostlina. Vististi hüüdsid kalamehed katoliku usu ajal Andrest niisama appi kui Peetrust, sest püüdis ta ju nooruses venna Peetrusega üheskoos kala. Soomlased tunnevad meie ajani Andresele määratud õngitsemisesõnu:
Anna, Antti, ahvenia, |
Antti tähendab siin sedasama, mis Eesti Andres, ja Pekka sama, mis Eesti Peetrus.
Kuna Peetrus „püha sulase“ nime kannab, annab rahvasuu Andresele vähe meelitava aunime „hädasulane“ ja ta esinemine on ülepea hädaga ühendatud.
Oh Andrus, hädasulane, |
Edasi nimetatakse samas rahvalaulus:
Peeter, püha mehe poega, |
Rahvalaul ega rahvasuu ei anna seletust, missuguse hädamehe poeg Andrus olnud ehk missuguse hädaga tal enesel tegemist olnud.
Teises rahvalaulus palutakse Andrest appi merde kukkunud harja otsima. Aga Andresel puudub selleks aeg:
Peeter tegi pingikesi, |
Ilmade kohta arvatakse Andrest mõju avaldavat: Andres tuleb ja harutab ehk Andres paneb pulga ette.
Andresepäev peab tulevikkugi ette kuulutama. Võetakse pang vett, tehakse pilbassild peale, pannakse voodi alla; keda sillategija unes näeb sillast üle tulevat, see ta tulevane teine pool.
Tingimata on Andres nime „hädasulane“ hädaldamisest pärinud. Kui Õnnistegija tahab 5000 meest sööta, ütleb Andreas, et ühel poisikesel 5 odraleiba ja 2 kalakest, aga lisab hädaldades juurde: Mis see on nii mitmele? (Joh. 6, 9). See hädaldamine, asjata hoolitsemine vajutab Andresele hädaldaja pitseri peale ja Andreas muutub rahvasuus „hädasulaseks“.
Hiiumaal on Andres koguni meremeheks tehtud. Kõpu poolsaarel kannab üks kõrgem koht Sant Andrease mäe nime. Ennemuiste olnud see St. Andrease mägi ainult väike laid meres; selle laiu otsa läinud kapten Andrease laev hukka. Sellest kaptenist saanud hilisem mäeks kerkinud laid nime St. Andrease mägi. Juba Sant Andreas tähendab, et meil siin pühalisega tegemist. Apostel Andrease auks ehitati paavstiusu ajal sellele künkale püha Andrese kabel ja sellest kabelist päris mägi enesele nime. Preester ei tahtnud seal käia jumalateenistust pidamas, seletab rahvasuu; ta süüdanud kabeli põlema ja põletanud ära. Sest ajast saadik on mäel alati suitsu näha (Oma maa II, l. 92—93).