Eesti muinasjutud (Kunder)/Kõnelejad linad
Kõnelejad linad.
Ennemuiste elasiwad ühes peres kolm noort tütarlast, kaks pere neiut ja kolmas waene laps.
Pere tütred oliwad waese lapse wastu wäga sagedaste halwad ja halbid; waene laps kannatas aga kõik ilusaste ära ning oli kasuõdede wastu lahke ja wiisakas pealegi.
Neiud oliwad juba selle ia sisse jõuudnud, kus kosilaste ratsud tare läwele tulewad. Ning niisuguse tulewa elupõlwe wastu walmistab iga neiu weime wakka.
Neiud läksiwad iga neljapäewa õhtu rehe tuppa ning tegiwad seal kasutööd.
Üks kord tuliwad hilja õhtu kolm wana meest tütarlaste juure ning ütlesiwad: „Tulge meie naisteks! Meil on kodus nõuukas ja jõuukas elu ja olu ja hea põlw saab teil olema!“
Tüdrukud wastu: „Ei, meie teid ei taha! Teie olete puru wanad ja meie noored! Meie ootame ikka noori poissa.“
Wanad mehed nägiwad ka ära, et ei maksa katsuda. Hallid juuksed on muidu küll auusad, aga noort naist nad naljal kodu ei jaksa tuua.
Läksiwad ära.
Tüdrukud naersiwad weel järele: Katsu, kus meie kosilased! Enne jäeme wanaks piigaks, kui et neid taatisi tahaksime!
Teisel neljapäewa õhtul oliwad neiud jälle kolmekesi rehe tares ja tegiwad kasutööd.
Kolm noort meest tulewad tuppa. Aga, mis ütelda: noored mehed — ilusad kui õunad!
Hakkawad tütarlastelt küsima ja pärima: „Tulge meie naisteks! Meie oleme rikka pere pojad, teil saab hea elu olema!“
Pere tütred oliwad kohe walmis noortele meestele minema, aga waene laps silmitses enne oma jägu ning sai aru: see ei wõi õige mees olla!
Andis kasu õdedelle küll ka märku, aga need ei pannud sest tähelegi, waid westsiwad omadega magusat ja mahedat saaja juttu.
Waene laps tahtis wälja minna; ei kosilane lasknud minna.
Mis nüüd teha?
„Säh, wõta wöö otsast kinni,“ ütles hirmunud neiu, „kui sa mind muidu ei usalda reie alla minna!“
„Noh, olgu siis peale! Mine,“ ütles kosilane, „aga ära wiida kaua aega!“
Waene laps läks reie alla, sidus ruttu wöö otsa laka redeli peele külge kinni ning puges ise lakka ja peitis end lina kubude alla ära.
Kosilane ootab ja ootab, aga kositaw ei tule tagasi. Hüüab, kutsub — kositaw ei wasta.
Tõmbab wööd pidi — kositaw ei tule.
Lähäb ise reie alla waatama. Leiab siin wöö redeli peele küljest ja saab pahaseks ning pomiseb: „Wõi nii sa mind, tühi neiukene, petad! Küll saame mõrsjakese lakast ka kätte; ära karda ühtigi!“
Kosilane hakkab redelit mööda laka poole astuma.
Waene laps kuulis kõik ära ning wärises nagu haawa leht. Korraga jäeb kosilane redeli peal seisma ja kuulatab; tütarlaps kuulatab ka.
Mis see on?
Mis ta on! Linad räägiwad!
Neiu sai kohe aru, et need linad oliwad, aga kosilane arwas: kes teab, mis mehed need on!
Ei usaldanud teine ka edasi minna. Jäi seisma ja kuulas kõnet.
Linad aga kõnelesiwad: „Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Esiteks kistakse teid karwu pidi ja siutakse kinni.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Siis lõigatakse teie pead otsast ja uputatakse teid ära.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Siis rõhutakse kõik teie luud kondid puruks.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis peksetakse teid lemmele.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis kistakse teid piidega ja aetakse woki kõrist alla.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis teid kootakse kangaks ja torgitakse nõeltega.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis teid pandakse selga ja jalga.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teist wiimaks saab!
Wiimaks ei saa teist muud, kui tule nartsu.[1]
Linade jutt kestis weel kaua aega ning kuri kosilane ei usaldanud edasi minna.
Korraga laulis kukk.
Kolinal ja mürinal kukkus mees redeli pealt maha; ning see oli üks mürin ja kärin, kui nad uksest ja wärawast wälja pühkisiwad.
Nüüd nägi waene laps selgeste ära, et ta parajal ajal oli pakku jõuudnud.
Tuli peljust wälja ja läks jälle rehe tuppa.
Kasuõdesi ei olnud kuskil; kadunud ja kadunud!
- ↑ Wanast toodi nartsuga teiselt talult tuld, kui ta oma koldes kustunud oli.