Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Carl Heinr. Niggol
Carl Heinr. Niggol.
C. H. Niggol on üks Eesti tähtsam kooliraamatute kirjutaja. Tema sündis 14. okt. 1849 Wiljandi ligi, käis sääl kihelk.-, pärast Tartu kreiskoolis ja lõpetas oma hariduse „Tartu I-ses kooliõp. seminaris“. Pärast tegi weel kreiskooliõp.-eksami. Kooliõp. oli ta Tartus 1870 saadik esiti I. elementarkoolis, siis endises Tartu kreiskoolis ja, kui kreiskool ära lõpetati, siis ülemas tütarlaste koolis.
Niggoli kirjalisest mõjumisest on küll esiti meelde tuletada tema kaastöö endises „Eesti Kirjameeste seltsis“, kus ta kõnesid pidas ja aastaraamatus kirjutas. Juba aastaraamatus 1873 seisab tema sulest „Mõni sõna tundmisest“, mis tolle aja tarwis mõnus kirjutus on. Ka muidu oli ta agar kirjatöödest osa wõtma.
Niggol on Eesti koolidele kirjutanud juba 1875 aasta ümber „Wenekeele grammatika“ täiema ja lühema wäljaande, millest pärast küll kümned tuhanded lapsed on Wene keelt õppinud — enam kui ühestgi muust raamatust enne ja pärast, kuna ta pärast koolidest wälja jäi, siis weel „Wene keele abd“ ka täiema ja lühema, „Wene keele grammatika“, „Wene keele Krestomatia sõnaraamatuga“ ja „Lugemised Wene keelde ümberpanemiseks sõnaraamatuga“.
Wiimsel ajal on Niggol ka mõned usuteadlised raamatud kirja pannud, nimelt 1884 „Kuda piiblit peab lugema“, siis weel „Jumala tarkus laste toas“, „Lapse suremine“ ja mõnda muud.