Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/A. Grenzstein
A. Grenzstein.
Eesti kirjanduses tõusis oma wiisi elu tegijana tutwaks Aadu Grenzstein, warjunimega Piirikiwi. Sündinud on ta algekuu 24. päewal Tarwastus, õppis 1867—1869 Tarwastu kih.-koolis, oli 1869—1871, Tarwastus 1869—1871 kih.-kooliõpetaja abi, käis 1871—1874 Walgas Zimse juhatuse all olewas köstrite ja kih.-kooliõpetajate seminaris, oli 1874—1876 Audrus kih.-kooliõp. ja köster, 1876—1878 Tartu wallakoolmeistrite seminaris kooliõpetaja, 1878—1880 Wienis pädagogiumi ja ülikooli erakuulaja, 1881 Tartus „Eesti Postimehe“ toimetaja ja 1882 saadik enese asutatud „Olewiku“ toimetaja.
Aastal 1877 ilmus tema sulest „A. Piirikiwi esimesed luuletused,“ ja siis „Saksa keele õpetaja“ kolm jagu 1877, 1878 ja 1879, aastal 1878 „Kooli laulmise raamat“ kuus jagu, 1880 „Looduse nõuud ja jõuud“ 3 annet, 1883 „Maleõpetus,“ 1884 „Eesti sõnaraamat,“ 1885 „Naljapildid Pollad ja Lollad,“ 1886 „Linnaseadus,“ „Eluea kontsert meestekoorile,“ 1887 „Rahwapidu laulud,“ 1888 „Pildi-aabits,“ „A. Piirikiwi laulud ja salmid,“ 1889 „Riigikeele õpiraamat“ 3 j., 1890 „Eesti lugemise raamat“ 2 j., ja „Soldati sõnaraamat,“ 1891 „Elumaja ehe,“ 1894 „Eesti küsimus. Sada juhtmõtet,“ 1896 „Elutarkus ja ilmakunst“ jne.
Nagu neist kirjade nimedest näha, on Grenzstein mitme poolse andega mees. Ta on luuletaja, laulude looja, õpetlikkude raamatute kirjutaja, muusika-, ehte-, male-, seaduse-, nalja-, keele- ja kooli-mees.
Oma ajakirjandlises tegewuses ei ole tema püüdmistest aru saada olnud. Rahwa kasu ta ikka wist nõudis, kuid see ei hoidnud teda selle üle pilkamast. „Eesti Postimehe“ toimetajana juhtus ta C. R. Jakobsoniga riidu, mis ka „Olewikus“ kuni Jakobsoni surmani edasi läks, siis tuli riid koolidirektor H. Treffneri wasta, mis kuni 1887 kestis, selle järele tuli riid Dr. K. A. Hermanni wasta, mis 1887 kuni 1896, nõnda siis ligi kümme aastat wältas ja sellega lõppis, et Grenzstein kirjanduslistes asjades Hermanni mitu kord kohtu ette kutsus, ilma et kohus Hermanni süüdlaseks mõistis.