Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping

Lühiandmed
Pealkiri:	Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping.
Ilmumisaasta:	1938
Originaalpealkiri:	Otsus Eesti-Hiina sõpruslepingu ratifitseerimisest. – Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping.
Allikas:	RT II 1938, 7, 24.

Vabariigi Presidendi otsus nr. 67.

24. augustil 1938.

Kiidan heaks ja ratifitseerin Eesti-Hiina sõpruslepingu 21. detsembrist 1937.

K. Päts
Vabariigi President.

K. Eenpalu
Peaminister.

K. Selter
Välisminister.

Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping.

Eesti Vabariik ja Hiina Vabariik, võrdselt soovides luua sõbralikke suhteid mõlema maa vahel ning edendada oma rahvaste vastastikuseid huve, otsustasid sõlmida sõpruslepingu üheõigusluse ja suveräänsusest vastastikku lugupidamise põhimõtte alusel, ning nimetasid selleks oma täisvolinikkudeks:

Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi Riigihoidja:

Härra August Schmidt'i, Eesti Vabariigi erakorraline saadik ja täievoliline minister Londonis;

Tema Ekstsellents Hiina Vabariigi Rahvusliku Valitsuse President:

Härra QUO Tai-chi, Hiina Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Londonis,

kes pärast oma heas ja nõutud vormis leitud täisvolituste vastastikku esitamist leppisid kokku järgnevates artiklites:

Artikkel I.

Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vahel, samuti ka nende rahvaste vahel, valitseb alatine rahu ja igavene sõprus.

Artikkel II.

Kõrgetel lepinguosalistel on õigus vastastikku saata nõutavalt akrediteeritud diplomaatilisi esindajaid, kes kasutavad riigis, kelle valitsuse juurde nad on akrediteeritud, kõiki õigusi, eesõigusi, immuniteete ja erandeid, mis on üldiselt tunnustatud rahvusvahelises avalikus õiguses.

Artikkel III.

Kummalgi kõrgel lepinguosalisel on õigus saata peakonsuleid, konsuleid, asekonsuleid ja konsulaar-agente nendele kohtadele vastaval territooriumil, mis määratakse ühisel kokkuleppel. Need konsulaaresindajad teostavad asjaajamist ning saavad käitumise osaliseks, mis üldiselt tunnustatud rahvusvahelises asjaajamises. Enne ametikohuste täitmisele asumist peavad nad saama selle riigi valitsuselt, kuhu nad saadeti, eksekvatuuri, mida tähendatud valitsusel jääb õigus tagasi võtta.

Kõrged lepinguosalised ei määra konsulaaresindajaiks isikuid, kes on seotud tööstuse või kaubandusega, välja arvatud aukonsulid.

Artikkel IV.

Kummagi kõrge lepinguosalise kodanikkudel on õigus saabuda teise lepinguosalise territooriumile või sealt lahkuda eeldusel, et nad on varustatud passiga, mis on välja antud nende päritolumaa kompetentsete ametivõimude poolt, kaasa arvatud kõrgete lepinguosaliste diplomaatilised ja konsulaaresindajad välismaal, ning viseeritud sihtmaa kompetentsete ametivõimude poolt.

Artikel V.

Kummagi kõrge lepinguosalise kodanikud kasutavad teise lepinguosalise territooriumil täit isiku ja vara kaitset kooskõlas selle riigi seaduste ja korraldustega ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Neil on õigus selle riigi seaduste ja korralduste piires reisida, peatuda, töötada ning kaubanduslikult ja tööstuslikult tegutseda kohtades, kus mõne kolmanda riigi kodanikud selleks on õigustatud.

Artikkel VI.

Kõrged lepinguosalised nõustuvad sõlmima niipea kui võimalik kaubandus- ja laevanduslepingu.

Artikkel VII.

Käesolev leping redigeeritakse kahes eksemplaris eesti, hiina ja inglise keeles. Lahkuminekute puhul on ingliskeelne tekst otsustandev.

Artikkel VIII.

Käesolev leping ratifitseeritakse niipea kui võimalik kõrgete lepinguosaliste poolt vastavalt nende põhiseaduslikkudele nõuetele; ta jõustub ratifikatsioonikirjade vahetamise päeval. Ratifikatsioonikirjad vahetatakse Londonis.

Selle tõenduseks ülaltähendatud täisvolinikud kirjutasid alla käsolevale lepingule ning kinnitasid sellele oma pitserid.

Tehtud Londonis kahekümne esimesel detsembril tuhande üheksasaja kolmekümne seitsmendal aastal, mis vastab Hiina Vabariigi ajaarvamise kahekümne kuuenda aasta kaheteistkümnenda kuu kahekümne esimesele päevale.

(Allkirjad.)