Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27.08.1958 määrus nr 320

Kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise töö parandamisest
Eesti NSV Ministrite Nõukogu, tõlkinud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 320
27. augustil 1958
Kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise töö parandamisest[1]

Kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise alal ühtse korra loomise ja selle töö parandamise eesmärgil Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab:

1. Kinnitada juhend kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise korra kohta ENSV asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes vastavalt lisale.

2. Kohustada Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, ministreid, keskasutuste juhatajaid ja kohalike töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteesid:

a) sisse seadma kodanike kaebuste ja avalduste arvestamise, läbivaatamise ja lahendamise alal kõigis asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes ühesugune, kindel kord vastavalt kinnitatud juhendile;

b) tagama kaebuste ja avalduste õigeaegne läbivaatamine ja lahendamine ning kindlustama, et ametiisikud suhtuksid sellesse töösse täie tähelepanu ja vastutustundega;

c) pidevalt kontrollima asutustes kaebuste ja avalduste läbivaatamise ja lahendamise praktikat, analüüsima nende tekkimise põhjusi ning süstemaatiliselt arutama tulemusi Rahvamajanduse Nõukogu või täitevkomitee istungil, ministeeriumi kolleegiumil või juhatuse koosolekul, võttes sel alusel vastu konkreetsed otsused asutuse töö parandamiseks ja kodanike kaebuste tekkimise vältimiseks; d) võtma rangele vastutusele ametiisikud, kes formaalselt või ükskõikselt suhtuvad kaebuste ja avalduste lahendamisse või on süüdi nende kaotsiminekus.

3. Nendes asutustes, kus liiduliste keskorganite poolt on kodanike kaebuste ja avalduste arvestuse suhtes kehtestatud eri kord ja lahendamise tähtajad, juhinduda vastavatest ametkondlikest eeskirjadest.

4. Teha ülesandeks Eesti NSV Kohtuministeeriumile esitada Ministrite Nõukogule kuu aja jooksul valitsuse aktide loetelu, millised seoses käesoleva määrusega kuuluvad tühistamisele.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees A. Müürisepp.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja asetäitja E. Sikk.

Tallinn, Toompea, 27. augustil 1958. Nr. 320.

Juhend "Kodanike kaebuste ja avalduste iäbivaatamise ja lahendamise kord Eesti NSV asutustes ja ettevõtetes" muuda


1. Üldeeskirjad.

Käesolevat juhendit kodanike kaebuste ja avalduste läbivaatamise ja lahendamise kohta rakendatakse Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogus, ministeeriumides, vabariiklikes keskasutustes, kohalike nõukogude täitevkomiteedes, nendele alluvates asutustes ja ettevõtetes, kooperatiivsetes ja muudes ühiskondlikes organisatsioonides, edaspidi üldnimetusega väljendatud — asutustes.

Nõukogude ühiskonnas mõistetakse kodaniku kaebust või avaldust esiteks — kui tema eluliste huvide ja vajaduste väljendit, millede rahuldamine olemasolevate võimaluste piirides on Kommunistliku Partei ja Nõukogude Valitsuse sisepoliitika tähtsamaid ülesandeid; teiseks — kui tema õiguste piiramise või rikkumise vastu seadusliku kaitse otsimise abinõud; kolmandaks — kui mõne asutuse või ametiisiku halva töö ja seaduse rikkumise kohta tulevat signaali. Nii oma õigustele seadusliku kaitse otsimisega kui ka ametiasutuste töö puuduste ja seaduste rikkumise juhtude signaliseerimisega võtavad kodanikud vahetult osa sotsialistliku seaduslikkuse tugevdamisest ning nõukogude riigivõimu kindlustamisest.

Sellepärast peab iga kaebus või avaldus, ükskõik kellelt see ka ei tuleks, leidma nõukogude asutustes kõige suuremat tähelepanu ja selle lahendamisse tuleb suhtuda kui poliitilise ja riikliku ülesande täitmisse, kus ei või olla pealiskaudsust, hoolimatust ega bürokraatlikku asjaajamist.

Töö kodanike kaebuste ja avalduste alal peab asutuses olema organiseeritud nii, et oleks tagatud kõigi kaebuste ja avalduste kiire ja objektiivne läbivaatamine ning neis ülestõstetud küsimuste rangelt seaduslik lahendamine.


2. Kodanike vastuvõtu kord nõukogude asutustes.

Selleks, et kodanikel oleks võimalus isiklikult kokku saada nõukogude asutuste juhtivate töötajatega, esitada neile oma soove ja kaebusi ning anda selle juurde üksikasjalisi seletusi, tuleb igas asutuses korraldada jutulesoovijate kodanike vastuvõtmist kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel.

Kodanike vastuvõtuaeg ja -koht tehakse avalikkusele teatavaks asutuse ruumis väljapandud teatega. Asutuse juhataja on kohustatud väljakuulutatud kõnetundidest rangelt kinni pidama. Kui ta endast sõltumatuil põhjustel ettenähtud ajal kodanikke vastu võtta ei saa, on ta kohustatud kindlustama, et jutulesoovijaid võtaks vastu tema asetäitja.

Külanõukogude täitevkomiteedes peab olema töö korraldatud nii, et iga päev kindlatel kellaaegadeloleks kodanikel võimalus isiklikult kokku saada kas täitevkomitee esimehe või sekretäriga.

Vastuvõtul esitatud suulised kaebused ja avaldused kuuluvad ülesmärkimisele selleks eraldi sisseseatud raamatusse (vorm näidatud lisas nr. 1) ning need lahendatakse ühesugustel alustel kirjalikult esitatud kaebuste ja avaldustega.


3. Kodanike kaebuste ja avalduste registreerimine.

Kodanikelt kaebuste ja avalduste vastuvõtmine peab asutuses toimuma ühes kindlas kohas kogu tööaja vältel. Kaebuste ja avalduste vastuvõtmise ja kodanike teenindamise lihtsustamiseks pannakse asutustes nähtavale kohale eraldi postkast pealkirjaga «Kaebuste ja avalduste jaoks» ning varustatakse rippuva kirjutusploki ja pliiatsiga.

Sõltumata sellest, kuidas ja kelle kaudu on kodaniku avaldus (kaebus) asutusse sattunud, kuulub see eelkõige registreerimisele. Kodanike kaebuste ja avalduste kaotsimineku vältimiseks ja nende täitmise kontrollimiseks tuleb Rahvamajanduse Nõukogus, igas ministeeriumis ja keskasutuses kehtestada ühtne, tsentraliseeritud registratsioon. Ühtegi kaebust või avaldust ei või täitmiseks võtta, käest kätte edasi anda ega ka selle peale vastust saata ilma tsentraliseeritud korras registreerimata.

Registreerimisele eelneb kirjade avamine ja nende pakilisuse selgitamine. Kiire iseloomuga kirjad registreeritakse ja kantakse asutuse juhatajale ette viivitamatult.

Kui asutusse saabub kodaniku kiri, mis sisaldab andmeid, millised ei kuulu avaldamisele, siis tuleb seda kirja käsitleda ja hoida vastavalt salajase kirjavahetuse reeglitele.

Ümbrikust väljavõetud kirjad ja selle juurde kuuluvad lisadokumendid tulevad hoolikalt kokku kinnitada, et vältida nende segiminekut teiste dokumentidega. Ümbrik säilitatakse kirja juures selleks, et tarviduse korral tõestada kirja postipanemise ja kättesaamise kuupäeva.

Kaebuste ja avalduste registreerimine toimub kas lauajuhendi- või kartoteegi-süsteemis nii kronoloogilises kui ka tähestikulises järjestuses.

Registreerimine lauajuhendis. Asutustes, kus on tegemist väikese arvu kaebuste ja avalduste lahendamisega, piisab nende arvelevõtmisest üksnes lauajuhendis, mida peetakse (lisa nr. 2 näidatud vormi kohaselt) lahus üldisest asutuse kirjavahetuse registratsioonist.

Lauajuhend, mis on määratud kodanike kaebuste ja avalduste registreerimiseks, valmistatakse tähestiku jaoks väljalõigatud äärega, mis kergendab edaspidi nende kohta õiendite andmist.

Registreerimist toimetatakse avaldaja perekonnanime esimese tähe järgi lauajuhendi sama tähe jaoks määratud leheküljel (registris), kusjuures iga tähe registril on iseseisev järjekorranumber. Täht, mille all avaldus on registreeritud, järjekorranumber ja registreerimise kuupäev märgitakse avalduse esikülje (kõige vabamale) servale.

Sissetuleku järjekorranumber koos registri tähega on ühtlasi kodanikuga (või tema suhtes) peetava kirjavahetuse väljastamise numbriks.

M ä r k u s e d. 1. Anonüümsed ja kollektiivsed avaldused registreeritakse lauajuhendi eriregistrites («Аn» või «Koi» all).

2. Korduv avaldus samas küsimuses registreeritakse esimese avalduse juurde (lahter nr. 10) märkusega «teistkordne — kpv». Juhul, kui samalt kodanikult saabub avaldus teises küsimuses, registreeritakse see uue järjekorranumbri all.

Registreerimine kartoteegisiisteemis seisneb selles, et iga avaldaja kohta avatakse eraldi kaart (lisa nr. 3), kuhu kantakse kõigi temalt saabunud avalduste sisu kokkuvõte, ning andmed nende lahendamise ja dokumentide säilitamise kohta.

Asutustes, kus sissetulnud avalduste hulk on suurem kui 1000 avaldust aastas, on otstarbekohane pidada kartoteegilist arvestust.

Kartoteegilise arvestuse juures hoitakse kaardid kartoteegis avaldaja perekonna ja eesnime järgi ranges tähestikulises järjestuses selleks, et eksimatult kindlaks teha avalduse olemasolu ja anda kiiresti õiendid kõigis lahendamisse puutuvates küsimustes.

Sissetulnud avalduste üldarvu kindlakstegemiseks, s. o. neile järjekorra numbri andmiseks ja analüüsiks vajalike andmete kogumiseks, seatakse kartoteegilise arvestuse juures sisse abiiauajuhend lihtsustatud vormis (lisa nr. 4). Abilauajuhendi järjekorra number on ühtlasi avalduse esitanud kodanikuga (või tema suhtes) peetava kirjavahetuse väljastamise numbriks ning see märgitakse arvestuskaardile registreerimise numbrina.

Miärkus. Korduva avalduse puhul kasutatakse viäljastamisnumbriks esimese avalduse registreerimise numbrit.

Arvestuskaardil registreeritakse samuti avalduse lahendamisse puutuv kirjavahetus ja kodanikule antud vastus.

Eraldi väljaminevate kirjade lauajuhendit kaebuste ja avalduste alal ei peeta.


4. Kaebuste ja avalduste läbivaatamine.

Pärast registreerimist esitatakse kaebused ja avaldused läbivaatamiseks asutuse juhatajale, tema asetäitjale või eriti selleks määratud vastutavale töötajale, kes iga avalduse lahendamise suhtes teeb konkreetse korralduse. Selle järele antakse läbivaadatud kaebused ja avaldused tagasi registraatorile, kes kannab juhtkonna korraldused lauajuhendisse või arvestuskaardile ja korraldab kodanike kirjade üleandmist või edasisaatmist täitjaile.

Kõik kaebused ja avaldused peavad olema läbi vaadatud ja nende lahendamisele asutud mitte hiljem kui 3 päeva jooksul, arvates nende saabumise kuupäevast. Kui korralduse kohaselt avaldus kuulub edasisaatmisele teistesse asutustesse, kelle kompetentsi kuulub küsimuse lahendamine (nagu: maksude küsimused — rahandusorganitele, ehituskrundi taotlused — vastavale kohaliku TSN täitevkomiteele jne.), siis tuleb sellest viivitamatult teatada avalduse esitajale. Kui avaldus saadetakse edasi allasutusele, tuleb samaaegselt organiseerida ka pidev kontroll täitmise üle.

Kodanike kaebusi, milles kritiseeritakse ametiisikute tegevust, ei või ühelgi juhul saata lahendamiseks nendele ametiisikutele, kelle peale kaevatakse. Nende kaebuste sisulist kontrollimist teostavad keskasutuse töötajad ja need küsimused lahendatakse kõrgemalseisva organi otsusega.

Kui kaebus või avaldus, kuulub lahendamisele funktsionaalses allasutuses ja viimane peab oma otsusest teatama avaldajale, siis saadetakse selleks koos vastava saatekirjaga kaebuse (avalduse) originaal.

M ä r k u s. Kaebuse või avalduse originaal saadetakse ja jääb sellesse asutusse, kes annab kodanikule vastuse.

Juhul, kui lahendamise tulemus võetakse keskasutuse poolt kontrollimisele, siis jätab viimane endale kaebusest (avaldusest) ärakirja või selle sisu lühikokkuvõtte, originaali aga saadab lahendavale allasutusele.

Sel puhul informeerib allasutus kontrollivat organit tavaliselt kodanikule antud vastuse ärakirjaga (vastuse ärakirja teine eksemplar säilitatakse tingimata kaebuse originaali juures).

Märkus. Erandjuhtumeil, kui asjaolud seda nõuavad, teatatakse kontrollivale organile avalduse lahendamise tulemus, koos selgitavate materjalidega, eraldi ettekandes.

Kui kaebus (avaldus) saadetakse allasutustele mitte lahendamiseks vaid kontrollimiseks, s. o. asjaolude selgitamiseks ja ettepaneku esitamiseks, siis saadetakse koos saatekirjaga, milles on konkreetselt näidatud, mida vaja kontrollida või selgitada, kas kaebuse (avalduse) ärakiri või originaal. Originaali saatmise korral nõutakse tingimata koos kontrolli tulemuste esitamisega ka avalduse tagastamist. Sel juhul teeb kaebuse (avalduse) kohta otsuse ja annab avaldajale vastuse kõrgemalseisev (kontrolliv) organ.


5. Kaebuste ja avalduste lahendamine ja täitmise kontrollimine.

Asutus, kelle kompetentsi kuulub kodaniku avalduses ülestõstetud küsimuse lahendamine, on kohustatud viivitamatult välja selgitama teed ja võimalused esi-tatud soovide ja pretensioonide seaduspäraseks rahuldamiseks, suhtudes seejuures tähelepanelikult avaldaja õigustatud nõudmistesse ja vajadustesse.

Kaebused ja avaldused, milles kodanikud otsivad seaduslikku kaitset oma õiguste piiramise ja rikkumise vastu, või millised signaliseerivad asutuse töös esinevatest puudustest, peavad olema asutuse juhtkonna erilise tähelepanu, objektiks. Asutuse juhataja on kohustatud kindlustama kõigi kaebuses ettetoodud faktide ja seaduse rikkumise juhtude kohapealset kontrollimist, võtma tarvitusele kõik abinõud kodaniku rikutud õiguste taastamiseks ja tema seaduslike huvide kaitsmiseks. Asutuse juhataja on seejuures samuti kohustatud välja selgitama tekkinud vigade ja seaduse rikkumiste põhjused ning rakendama kõik abinõud selleks, et vältida nende kordumist tulevikus.

Kehtivate seadusnormide kohaselt on vabariiklikes organites (ministeeriumides ja keskasutustes) kodanike kaebuste ja avalduste lahendamise aeg mitte üle ühe kuu, arvates avalduse saabumise kuupäevast; Nõukogude Armees teenivate sõjaväelaste kaebuste ja avalduste lahendamise aeg aga kuni 15 päeva; rajooni ja linna asutustes vastavalt 20 ja 7 päeva.

M ä r k u s. Kui eri eeskirjades on mõne liigi kaebuste või avalduste lahendamiseks ette nähtud lühemad tähtajad, siis tuleb rakendada neid tähtaegu. Neist tähtaegadest kinnipidamiseks tuleb igas asutuses kehtestada pidev kontroll. Täitmise üle kontrolli teostamise korra määrab kindlaks asutuse juhataja.

Avaldus loetakse lahendatuks ainult siis, kui lahendamise korraldus on faktiliselt täidetud ja tulemus on teatavaks tehtud avaldajale.

Kui avaldust mingil põhjusel ei ole võimalik lahendada antud tähtaja jooksul, siis tuleb sellest avaldajale teatada, ära näidates ühtlasi ligikaudse täitmise tähtaja.

Asutuse töötaja või töötajate grupp, kellele on tehtud ülesandeks kontrollida kohapeal avalduses või kaebuses esitatud faktide tõepärasust ja teha küsimuse lahendamiseks vastav ettepanek, on kohustatud kontrolli tulemuste kohta koostama kirjaliku õiendi, kus on üksikasjaliselt ära näidatud asjade tõeline olukord, samuti isikud, kelle seletuste põhjal kaebust selgitati, ning kontrolli teostanud ametiisikute motiveeritud seisukoht lõpliku otsuse tegemiseks.

Eriti tähtsatel juhtudel ja massiliselt saabuvate kaebuste puhul teostatakse faktide kontrollimist keskusest kohale komandeeritud ametiisikute poolt kohaliku nõukogu aktiivi kaasabil või eriti selleks moodustatud uurimiskomisjoni poolt, kuivõrd kaebuses esitatud faktid ei sisalda seaduse rikkumisi, millede uurimine ja lahendamine kuulub juurdlus- ja kohtuorganite kompetentsi. Nende kaebuste lahendamine peab seisma asutuse juhataja isikliku kontrolli all.

Otsused kaebuste suhtes küla, linna ja rajooni organites tehakse reeglina pärast kohapeal teostatud kontrollimist, vajaduse korral avaldaja isiklikku väljakutsumist ja temaga kõnelemist ning asjasthuvitatud asutuste või organisatsioonide esindajate seisukohtade ärakuulamist.

Tähtsamad, põhimõttelist laadi küsimused otsustatakse aga avaldaja ja asjasthuvitatud asutuste esindajate juuresolekul rajooni (linna) täitevkomitee istungil; külanõukogudes — täitevkomitee istungil või külanõukogu istungjärgul.

Tehtud otsusest ja abinõudest, mis on tarvitusele võetud kaebuses või avalduses näidatud puuduste likvideerimiseks, teatatakse avaldajale ja selle kaebuse või avalduse lahendamiseks saatnud kõrgemale, kontrollivale organile.

Lõplikult lahendatud kodaniku kaebused ja avaldused õmmeldakse kronoloogilises järjekorras toimikusse koos kogu kirjavahetusega, mis on peetud seoses nende lahendamisega.

M ä r k u s. Asutuses, kus on tegemist suure hulga avaldustega, mis hõlmavad väga laia küsimuste ringi, seatakse toimikud sisse avalduste sisu liigitelu järgi.

Kaebuse või avalduse suhtes tehtud otsus kantakse kokkuvõtlikult lauajuhendisse (või registr. kaardile) koos täitevkomitee või kolleegiumi protokollilise otsuse kuupäeva ja numbriga.

Asjaajamises lõpetatud kaebused ja avaldused koos nende kohta peetud kirjavahetusega säilitatakse asutuse arhiivis kuni nende üleandmiseni riiklikku arhiivi. Asutuse arhiivis säilitatakse kaebuste ja avalduste lahendamisega seoses olevad dokumentaalsed materjalid vastavalt «Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete arhiivide töö eeskirjadele» (kinnitatud NSVL siseministri käskkirjaga nr. 360 — 1. juunil 1956. a.).


6. Vastuste andmine avaldajaile.

Kõik Eesti NSV asutused on kohustatud andma avaldajaile vastused eesti keeles, kui aga avaldaja seda keelt ei valda, siis NSV Liidu rahvaste üldise läbikäimise keeles — vene keeles.

Vastus, mis antakse kodanikule, peab olema konkreetne ja hõlmama kogu küsimuste ringi, mis on üles tõstetud tema kaebuses või avalduses. Üldsõnaliste vastuste andmine kodanikule on lubamatu.

Kui kodaniku kaebuses või avalduses ülestõstetud taotlust ei ole võimalik rahuldada, tuleb eitav otsus põhjendada.

Vastustes neile avaldustele, milles signaliseeritakse mitmesugustest väärnähetest asutuse või üksiku töötaja töös esinevatest puudustest, ja kui esitatud faktid leidsid kontrollimisel kinnitust, tuleb üksikasjaliselt ära näidata ka need abinõud, mis on tarvitusele võetud mainitud puuduste likvideerimiseks.

Juhul, kui avaldaja pole rahul antud vastusega ja esitab samas küsimuses uue kaebuse kõrgemalseisvale, kontrollivale organile, paludes avalduse suhtes tehtud otsust tühistada, siis ei ole lubatud saata seda kaebust veelkordseks lahendamiseks samale asutusele, kelle peale kaevati. Protestivad kaebused või vastulaused vaadatakse läbi ja lahendatakse kontrolliva organi enda poolt.

Vastulause suhtes tehtud otsus tuleb teha teatavaks avaldajale ja ühtlasi ka sellele allasutusele, kelle otsuse peale oli esitatud kaebus.

Kui kontrolliva ja kõrgemalseisva organi otsusega muudetakse või tühistatakse allasutuse otsus, siis näidatakse vastuses ära ka see seaduslik alus, mille põhjal eelnev otsus tühistati, ning kohustatakse ühtlasi allasutust tegema sellest muudatusest tulenevad järeldused. Allasutus on kohustatud viivitamatult, ilma kodaniku erilise avalduseta, taastama tema õigusliku seisundi ja võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud tehtud eksituse parandamiseks.


7. Statistika ja analüüs.

Nõukogude, aparaadi töö parandamise ning kodanike kaebuste ja avalduste voolu vähendamise huvides omab suurt tähtsust nende põhjuste tundmaõppimine, mis sundisid kodanikku üht või teist kaebust kirjutama.

Sel eesmärgil organiseeritakse Rahvamajanduse Nõukogus, ministeeriumides, keskasutustes, rajoonide ja vabariigilise alluvusega linnade täitevkomiteedes kodanike kaebuste ja avalduste analüüsimine, mis võimaldaks kindlaks teha millal ja millistes küsimustes esineb massiliselt kaebusi; millistes küsimustes ja missuguses territoriaalses ja funktsionaalses allasutuses tuleb ette kõige sagedamini seaduslikkuse rikkumisi. Samuti on kõrgemalseisvail organeil oluline teada, kuipalju saabunud kaebustest ja avaldustest oleksid pidanud sisuliselt lahendama antud süsteemi allasutused või kohalikud nõukogude haldus- ja kohtuorganid. Andmete kogumist, kaebuste ja avalduste vastavat liigitamist tuleb asutuses teha järjekindlalt. Selleks, et teatud ajavahemikul analüüsida olukorda kaebuste ja avalduste saabumise ja lahendamise alal, on vaja koguda andmeid:

1. kaebuste üldise arvu kohta nii sisu liigituse kui ka territoriaalsete ja funktsionaalsete allasutuste järgi;

2. kui palju iga liigi hulgas on kaebusi kodanike õiguste kitsenduste ja sotsialistliku seaduslikkuse rikkumise kohta;

3. kui palju üksikute liikide hulgas oli selliseid kaebusi ja avaldusi, mida oleksid pidanud lahendama vastavad allasutused, kelle otseseks ülesandeks on antud küsimustega tegelemine;

4. kui palju oli antud ajavahemikul kaebusi ja avaldusi, mille põhjustajaks oli kodaniku teadmatus seaduse olemasolu suhtes; seadusesätete halb seletamine asutuses; bürokraatlik-formaalne suhtumine tema õiguste ja vajaduste rahuldamisse jne.;

5. mis teeks kindlaks nende kaebuste ja avalduste arvu, millede suhtes kõrgemalseisev organ muutis või tühistas allasutuse eksliku otsuse. Nende andmete analüüsimine võimaldab juhtival ja kontrollival asutusel:

1. saada selge ettekujutuse kaebuste ja avalduste tekkimise põhjustest antud süsteemi üksikutes lülides;

2. kindlaks määrata missuguses majandusharus, süsteemis, millises linnas või rajoonis on vaja esmajärjekorras rakendada abinõusid kodanike kaebuste ja avalduste lahendamise töö parandamiseks ja vastava kaadri tugevdamiseks;

3. tõsta tunduvalt Nõukogude haldusaparaadi iga lüli autoriteeti ja vastutust temale pandud ülesannete korraliku täitmise eest.

Eespool loetletud analüütilised andmed kogutakse ja töötatakse läbi ainult kõrgemalseisvates (kontrollivais) organeis. Kuu või kvartali lõikes üldistatud materjal esitatakse organi juhtkonnale koos eelmise perioodi võrdlusandmetega, analüüsist tulenevate järelduste ja ettepanekutega.

Kaebuste ja avalduste lahendamise ja sellega seoses oleva asjaajamise üle tuleb teostada süstemaatilist kontrolli ning tulemused arutada läbi Rahvamajanduse Nõukogus, ministeeriumi kolleegiumil, täitevkomitee istungil.

Struktuursete ja funktsionaalsete allasutuste kontrollimisel ja instrueerimisel peab pöörama erilist tähelepanu kaebuste ja avalduste õigele arvestusele, seaduspärasele lahendamisele ja nende tekkepõhjuste kõrvaldamisele. Kõrgemalseisvad organid on kohustatud süstemaatiliselt kuulama kolleegiumil, komitee või juhatuse istungil allasutuste juhatajate ettekandeid tööst kodanike kaebuste ja avalduste lahendamise ja nende tekkepõhjuste kõrvaldamise alal ning võtma vastu sellekohased otsused.

Märkused muuda

Autoriõigused muuda

  • Määrus on avaldatud vastavalt Eesti "Autoriõiguse seadusele" (RT I, 31.12.2016, 20), mille § 5 punkt 3 kohaselt ei rakendata autoriõiguse seadust "õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele".

Algallikas muuda

  1. Õigusakt avaldati: Eesti NSV Teataja: Eesti NSV seaduste, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV ministrite käskkirjade ja juhendite kogu nr. 12, 17. oktoobril 1958, lk 376–387.

Vaata ka muuda