Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Reede
Reede, 5. tööpäev nädalas, on rahvausu järgi umbarvulise päevana üks õnnetumaid, mil ei tohi alustada ega lõpetada mingit tööd. R-l sündinu elu on vilets, reedese vasika ja varsa sööb hunt, r-ga algav aasta toob ikaldušt, uputust jne., kuna suur-r-1 tantsijaid karistab pikne ja üldse r-l naerjad või lärmitsejad saavad nuttu ja muret tunda. Vastavalt kuu kasvule ja kahanemisele (-> Kuu) edeneb noore kuu r-l karastatud vikatiga heinaniit; sel päeval soovitatakse tarbepuid raiuda, et riistad kauemini püsiksid, kuna vana kuu r-l savitatakse ahje, et kahaneksid kilgid ja prussakad, pühitakse kirpe välja, arstitakse haigusi jne. Kui r-l sajab vihma, siis sajab ka pühapäeval. Indo-euroopa rahvail oli r. pühendatud peajumala naisele (roomlastel näit. Venus'ele, germaanlastel Freyja'le, millest põlvneb keeleliselt meiegi nimetus „r.") ja tähendas algselt hoopis õnnepäeva, eriti naistele; sellest on säilinud rohkeid jälgi meiegi rahvatraditsioonis ja sellega seletuvad mitmed vastukäivad arvamused r-st kui "õnnelikust" või "õnnetust" päevast.