Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Ferdinand (Hispaania)
| Eesti Entsüklopeedia Ferdinand (Hispaania) |
Ferdinand (Fernando), Hispaania kuningad :
1) Ferdinand V (Aragoonias Ferdinand II, Napolis Ferdinand III) Katoliiklane, sünd 1452, surn 1516; kui Ferdinandi abikaasa Isabella sai 1474 Kastiilia valitsejaks ja Ferdinand tõusis 1479 Aragoonia troonile, ühendati Aragoonia ja Kastiilia personaaluniooni alusel Hispaania riigiks ja Ferdinand võttis endale Hispaania kuninga nime. Ühes Isabellaga kindlustas Ferdinand energiliselt kuningavõimu, kõrvaldas feodalismijäänused ja võitles inkvisitsiooni abil kirikliku ühtluse eest. Ka nimetas Ferdinand enda kolme vaimuliku rüütliordu (Santiago, Alcántara, Calatrava) suurmeistriks. Kavala, abinõusid valimata diplomaadina ajas Ferdinand jõulist välispoliitikat, rajhades alused Hispaania suuruseajale Granada vallutamisefa 1492 ja Napoli riigi alistamisega 1503.
2) Ferdinand VI, sünd 1712, surn 1759; sai troonile 1746, oli heade püüetega, kuid jõuetu valitseja, alistus kergesti oma soosikute mõjudele ja jäi elu lõpul vaimuhaigeks.
3) Ferdinand VII, kuningas Karl IV poeg, sünd 1784, surn 1833; oli vastuolus oma ema soosiku M. Godoy`ga, kelle vastu palus Napoleon I-lt abi. Kui selle tagajärjel puhkes mäss Godoy vastu, pääses Ferdinand 1808 Karl IV loobumise järel troonile, kuid pidi Bayonne`i koosolekul loovutama Hispaania Napoleon I-le ja siirduma Prantsusmaale. Saanud 1814 uuesti kuningaks, kaotas Ferdinand 1812. a. põhiseaduse, seadis inkvisitsiooni uuesti sisse, restaureeris kloostrid ja kiusas vabameelseid julmalt taga. 1820. a. lahtipuhkenud revolutsioon lämmatati 1823 Prantsusmaa kaasabil. Et takistada oma venda Carlost troonile saamas, muutis Ferdinand, kel polnud poega, 1830 troonijärgsuse-korra oma tütre Isabella kasuks ja põhjustas sellega karlistide liikumise.