Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Aachen
| Eesti Entsüklopeedia Aachen |
| Vaata ka artiklit „Aachen” Vikipeedias. |
Aachen. 1) Maakond Reinimaa lääneosas, vastu Hollandit ja Belgiat, 3126 km², 702 000 el. (1927). ― 2) Linn Reinimaal, Hollandi ja Belgia piiri lähedal, 156 000 el. (1925). Väävliallikatega; söe- ja rauakaevanduste, terase- ja tekstiiltööndusega; tehnikaülikooliga. ― A. on tuntud juba Rooma keisririigi ajul (keskaegne nimi Aguisgranum), oli oma soojade allikate tõttu Karl Suure lemmik-asukoht; Ludwig Vagast Ferdinand I-ni (813―1531) Saksa kuningate kroonimislinn. XII ja XIII s. sai A. keisreilt tähtsad vabadused ja muutus riigilinnaks. Usutülide tagajärjel kaotas A. XVII s. oma senise tähtsuse; kuulus 1801―15 Prantsusmaale ja 1815. a-st peale Preisimaale. ― Ehitismälestistest on suure kunstiajaloolise väärtusega A-i toomkirik e. münster, stiililt ebaühtlane ehitisgrupp, kujunenud järk-järgult mitme sajandi kestel. Selle peaosa, Karl Suure hauakirik, a. 796―804 pärit 16-külgne tsentraalehitis kahekordse ümbriskäiguga ja 8-külgse palju kõrgema keskruumiga, osutub Karolingide kunsti (←) tähtsaimaks tooteks; juurdeehitistest on väljapaistvaim gooti koor (alat. 1355). Raekoda XIV-st.