Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu/Hertsog Jakob 1642–82
3. Hertsog Jakob 1642–82.
Friidrihi trooni päris Wilhelmi poeg Jakob. Tema olla õpetatud mees olnud ja koguni Leiptsigis studeerimas käinud. Et ta mõnda aastat wõõral maal olnud ja sääl kanget kauplemist teiste maajagudega tundma õppinud, tahtis ta Kuramaal wõõra maa wiisi järele teha, mis aga korda ei tahtnud minna. Juba 1640 oli Jakob asujad Afrika Guinea randa läkitanud ja sääl Andrease jõe suus ühe asutuse asutanud. Ka nüüdne Inglise kindlus St. Jakob Gambia jõe ääres olla tema asutatud. Inglise kuningas Jakob I. kinkis temale ristipoja kingituseks wiljaka Lääne-India Tabago saare, kuhu hertsog Jakob 1654 ühe laewa 12 mehega läkitas, et saart Kura walitsuse alla wõtta. Ka laewatee Islandi saarele tegi Daani kuningas Kristjan V. 1674 hertsog Jakobile lahti. Aga kui rootslased 1658 Miitawis hertsog Jakobi wangi wõtsiwad pärisiwad Hollandi rahwas 1659 Tabago ja Afrika rannas olewa St. Anderase asutuse. Nimwegi rahu järele 1678 sai Kuramaa Inglise abiga Tabago tagasi, aga Jakobi surma järel 1682 lahkus Kura kuberner saarelt, mis sellepääle tühjaks jäi, kuni Parisi rahu läbi 1763 Tabago jälle inglaste omaks sai. Hoolega kandis hertsog Jakob Kuramaa laewade ehituse eest hoolt. Goldingeni lossis laskis Jakob oma käsu pääle ehitatud laewad (59 tükki ülepää) ära maalida. Temal olnud ka nõu Miitawi kauplemise kaswatamise pärast kitsast maa serwa Shlokis läbi laewata ja Kura Aajõge säält merde minna lasta. Miitawi linn pidi see läbi suureks kaubalinnaks tõusma.
Jakobi ajal tungisiwad rootslased Kuramaale. Et Rootsi kuningas Karl X. hertsog Jakobist arwas, tema olla wenelased 1656 tsaar Aleksei Mihailowitshi all Liiwimaale kutsunud, andis Karl oma feldmashall Douglas'ele (ütle: Dögläs'sele) käsu, terwet Kuramaad ära wõita, mis pärast Douglas Miitawi ümber piiras ja 1658 ilma suure waewata ära wõttis. Sedasama sündis Dobleniga ja Bauskega. Ehk poolakad sellepääle küll rootslasi Kuramaalt wälja tuliwad tungima, wõtsiwad wiimased ometi weel Hasenpoti ja Goldingeni ära. Jakobi sündimise koht, ilus Goldingeni loss riisuti täiesti puhtaks. Jakobi isa hertsog Wilhelm oli pea Goldingenis, pea Selburgis elanud. Et Jakob ja tema nõumehed Rootsi walitsuse alla ei tahtnud heita, wõeti ta kinni ja wiidi kõige perekonnaga Riiga wangi. Selle pääle kutsus Douglas Kuramaa mõisnikud Miitawisse enesele truudust wanduma, aga keegi ei kuulnud ta sõna. Ehk küll 1659 Liibaw, Grobin, Windaw rootslaste kätte sattusiwad, tuli ometi pea Poola kindral Sapieha sõjawäega Kuramaale ja kiskus need linnad jälle rootslaste käest ära. 1659 aasta lõpetuseks oliwad weel Bauske ja Miitawi rootslaste käes. Kui 1660 Oliwas rahu tehti, pidi Rootsi kuningas ometi hertsogi wangist lahti laskma ja maa temale tagasi andma. Ka uute linnade asutuse eest muretses Jakob, sest Friidrihstadt ja Jakobstadt on tema ajal ehitatud. Jakob, keda Gotthard Kettleri järel kõige suuremaks Kura hertsogiks arwatakse, suri 31. detsembril 1681. Kuramaa oli liig nõrk ega wõinud ennast Jakobi aegsel kõrgel astmel hoida.