Eestähendus
|
Sesinane kohtoleht saab sellepärast välja antud, et Eestimaa talorahvas selgemalt ja hölpsamalt teada saaksid, mis neile kohto poolest ning oma maa- ja majapidamise poolest teada tarvis lähe, se on: proklaamad ehk kohto-kuulutused, kui keegi pandi- ehk ostmise-kontrahti teinud; kui kuskil pärandust ehk testament järele jäänud; kui pärijaid kohtusse kutsutakse, kes ilma teadmata ära kadunud, ehk kellest Kubermango-valitsus ei tea; kuulutused jooksikute pärast, ning muu teada-andmised Kubermango-valitsuse ehk kohtude poolest, kas ükslaste talokogoduse-liikmete ehk köige kogoduste pärast. Nisammoti ka teada-andmised, kui keegi midagi müa ehk osta tahab, kui keegi teenistust ehk teenijat otsib, kui midagi varastud ehk leitud. Peale seda saab selle kohtolehe sisse trükitud ja sedaviisi rahvale kuulutud mis ehk Talorahva ue Seaduse-ramatus aegamööda tuleb teistviisi seada ehk senna juure panna, ja muud niisugused asjad. Kes kohtolehe sisse midagi tahab lasta ülespanna, mis senna sisse sünnib trükkida, se peab oma teada-andmist Kihelkona-kohtusse ehk Kreis-kohtusse saatma ja oma nime alla kirjotama, ― se saab siis kohtolehe valmistaja kätte muretsetud. Tallinnas vöib niisugusid teada-andmisi Dunker-ulitsas Johansoni majas Harjo ja Jerva Kreis-kohto kirjotaja kätte anda. Muu viisi kui kohtude läbi ei saa ükski asi selle kohtolehe sisse trükitud.
Hakatuseks Maa Valla Kuulutaja tuleb kord kuus välja ja maksab aastas 1 Rub. 50 Kop. Seda raha iga talokogodus peab selle Haakenrihtri-herra kätte maksma, kelle järel tema on. Köik teada-admised vöetakse ilma maksota vasto.
Ni pea kui Maa Valla Kuulutaja postiga Kiriko-öpetaja kätte tulnud, siis tema laseb kohe esimesel pühapääval pärast jutlust köstrit seda lehte kihelkonale ettelugeda. Peale seda saab seda kohtolehte iga Möisa-politsei poolest ilma viibimata Tallitaja läbi talokogodusele kuulutud.
(Vaata Talorahva Seadust 1856 aastast § 804―810).