ENSV ÜVT 1989 nr 40 art 614
| Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" |
| ENSV ÜVT 1989, 40, 614 |
Tekst
muudaEESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS
Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest
Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ja Eesti NSV Ülemnõukogu 1989. aasta 8. augusti otsuse «Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s» ellurakendamiseks haldusreformi esimesel etapil Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab:
1. Valitavate külade, alevite, rajoonilise alluvusega linnade, rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogude ülesandeks on kohalikule omavalitsusele ülemineku kindlustamine, lähtudes Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadusest ning teistest Eesti NSV seadusandlikest aktidest.
2. Küla, alevi ja rajoonilise alluvusega linna rahvasaadikute nõukogu tegevuse põhieesmärgiks on vastava esmatasandi omavalitsusliku haldusüksuse asutamine oma territooriumil.
3. Valla, alevi ja linna omavalitsusliku staatuse tunnustamiseks on nõutavad vastava rahvasaadikute nõukogu poolt väljatöötatava vastava omavalitsusliku valla, alevi või linna sotsiaalmajandusliku arengu kava ja põhimääruse olemasolu, mille vastavust Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kehtestatavatele nõuetele hindab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi moodustatav ekspertkomisjon. Ekspertkomisjoni arvamusele tuginedes kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse. Ülemnõukogu Presiidiumi vastavas otsuses fikseeritud tähtajast alates astub vald, alev või linn omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.
4. Maakonnad ja vabariiklikud linnad moodustatakse 1. jaanuarist 1990 olemasolevate rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade halduspiirides. Nende staatusorganid ning nende pädevus ja funktsioneerimise kord sätestatakse Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadusega ning teiste Eesti NSV seadusandlike aktidega. Seejuures toimub vastavate organite formeerimine ja nende tegevus alates 10. detsembrist 1989 eelnimetatud seaduses ettenähtud korras.
5. Kuni käesoleva seaduse punktis 3 ettenähtud korras valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse tunnustamiseni täidavad tema funktsioone ja käsutavad vahendeid vastavad teise tasandi omavalitsusorganid. Nad annavad eline nimetatud staatuse tunnustamist esmatasandi rahvasaadikute nõukogude taotlusel neile üle neid Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduses ja teistes Eesti NSV seadustes ettenähtud volitusi, mille teostamine on esmatasandi vastavas haldusüksuses võimalik, kui Eesti NSV seadusandlusega ei ole ette nähtud teisiti.
6. Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahvides 13 ja 14 ettenähtud munitsipaalomandi hulka arvatava ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara vastavate kohalike omavalitsusüksuste munitsipaalomandusse üleandmine toimub Eesti NSV Valitsuse poolt määratud korras ja ulatuses. Kuni vastava esmatasandi haldusüksuse omavalitsusliku staatuse käesoleva seadluse punktis 3 ettenähtud korras tunnustamiseni käsutab munitsipaalomandiks antud vara vastava teise tasandi kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan. Kõik kohaliku omavalitsuse organitele üleantavad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid antakse üle koos neile kuuluvate põhi- ja käibevahenditega.
7. Tallinnas jätkavad linnarajoonid tegevust kuni küsimuse täiendava reguleerimiseni Eesti NSV seadusandlusega. Linnarajoonide ja teiste Tallinna omavalitsuslike üksuste organite pädevuse piiritleb Tallinna linnavolikogu. Tallinna linnarajoonide täitevorganite moodustamisel lähtutakse Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahvi 6 lg. 8 ja paragrahvist 12, kusjuures nende täitevorganite juhid ei või olla Tallinna linnavolikogu liikmed ning nad kinnitab Tallinna linnavolikogu hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nimetamist vastava linnarajooni volikogu poolt.
8. Rahvakontrollikomiteede seadustega ettenähtud volitusi pikendatakse kohtadel kuni Eesti NSV-s riikliku kontrollorganite süsteemi reorganiseerimiseni.
9. Juhul kui vastava volikogu otsusel moodustatakse maakonna ja vabariikliku linna volikogu esimehe või tema asetäitja paigaline ametikoht, samuti volikogu eestseisuse kantselei, siis nende palgafondi võib volikogu näha vastavas maakonna või vabariikliku linna eelarves ette kas kinnitatud palgafondi kokkuhoiu, eelarve vabade jääkide või muude vahendite arvel. Volikogu esimehe või tema asetäitja, samuti volikogu eestseisuse kantselei töötajate palgamäärad ei tohi ületada Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1989. a. 11. oktoobri määrusega nr. 335 sätestatud piirmäärasid.
10. Vastvalitud volikogu (rahvasaadikute nõukogu) esimese istungjärgu avab vastava valimise territoriaalkomisjoni esimees, kes juhatab istungjärgu tööd kuni volikogu (rahvasaadikute nõukogu) esimehe valimiseni ning kirjutab alla volikogu (rahvasaadikute nõukogu) otsusele esimehe valimise kohta. Kuni uue valitsuse (täitevkomitee) koosseisu kinnitamiseni vastvalitud volikogu (rahvasaadikute nõukogu) poolt täidab selle volitusi eelmise koosseisu valitsus (täitevkomitee).
11. Volikogu (rahvasaadikute nõukogu) ja selle eestseisuse otsustele kirjutab alla volikogu (rahvasaadikute nõukogu) esimees, vastava valitsuse (täitevkomitee) määrustele valla-, alevi-, maavanem või linnapea (täitevkomitee esimees) ning valla-, alevi-, maakonna- või linnasekretär (täitevkomitee sekretär).
12. Valla, alevi või linna omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest asub vastav rahvasaadikute nõukogu volikoguna täitma omavalitsuslikke funktsioone täies mahus. Nõukogu enda initsiatiivil või vähemalt poolte valijate nõudmisel või administratiivpiiride muutmisel vastava haldusüksuse territooriumile lisandunud territooriumi osas määrab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastava nõukogu ennetähtaegse valimise.
13. Haldusreformi ettevalmistamise ja läbiviimise kindlustamiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogul näha ette alaliselt tegutseva tööorgani moodustamine ning vajalikud vahendid riigieelarves.
14. Teise tasandi kohaliku omavalitsuse organitele soovitada haldusreformi elluviimise tagamiseks näha kohalikes eelarvetes ette vajalikud vahendid.
15. Käesolev seadlus kaotab kehtivuse pärast kõigi Eesti NSV haldusüksuste omavalitsusliku staatuse tunnustamist.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN
Tallinn, 6. detsembril 1989.