EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU
DEKLARATSIOON
Eesti NSV suveräänsusest
Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja
kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai
rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist
Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette
suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. Stalinismi-
ja stagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja
seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele
kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon,
looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades
katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub
negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.
Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte
väljapääsu - Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse
tingimuste. Eesti NSV suvereniteet tähendab, et talle kuulub
tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol
kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suvereniteet on
terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine
staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.
Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu
konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad Eesti
NSV konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes
rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste
kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu
poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib
Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV
Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV
territooriumil.
Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis
jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel
Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja
täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.
Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma
saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja
sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse
juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda,
et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis
oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse
esindajaile.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT
Tallinn, 16. novembril 1988.
