Daani hindamise raamat/Keila
| Daani hindamise raamat = Liber census Daniae Matthias Johann Eisen |
II. Uomentakae kilekund =
Uomentaga, Womentaga kihelkunnas. Niisugune „kilegund“ tundmata. Kaua on harutatud, kudas nimi õieti kuulus. Tingimata Woomentaga ehk Woomataga. Wooma tähendab sood, raba, Woomentaga siis sootagust maad.
4. Parochia Keykel = Keila kihelkund.
Keila kihelkunda loeti Liberi ajal peale praeguse Keila kihelkonna osa Nissi ja kogu Madise kihelkund. Wist tuleb Keila nimi sõnast keikata, mis praegust sõna kõikuma ja kiikuma meelde tuletab.
Nimi alguses wist Keikela, Keikala; juur praeguses Saksa nimes Kegel weel leida. Aja jooksul lühenes nimi ja nii tekkis praegune Keila. Keigala, Keila tähendab wist kõrgemaks kerkiwat kohta. Rahwalauludes esineb koht tihti Keidala nime all. Keidala tuletab sõna keidas = kõrgemat kohta soos meelde. Seegi nimi sobib Keilale hästi.
Tennaesilmae, 3 = Tännassilma küla Saue wallas.
Peskulae, 20 = Pääsküla Jälgimäe wallas. Wist sõnast Pääsuküla tekkinud.
Jalkemaetae, 11 = Jälgimägi. Wist tuleb Jalkemaecae lugeda.
Ranwalae, 11 = Rannawalla.
Kircontaen, 6 = Kirkota küla Wanamõisas, Kirguta küla Kloogal. Tähendab kas kirikuta ehk kirikutagust küla. Ennem wiimast, sest enamasti kõik külad olid ju kirikuta.
Leuetae, 4 = Leweti talu Tuulas, Lewita talu Jõgisool.
Huxnum, 7 = Uksnurme. Liber nimest r wälja jätnud.
Tulalae, 12 = Tuula. Alguses hüüti kohta wist Tuuleala, Tuulala, sest tekkis lühendusel aegamööda Tuula. Suure soo ääres seisab koht rohkesti tuule wõimuse all.
Laiduscae, 18 = Laitsi. Läti Hindrek kirjutab Ladysse. Kohta hüüti wanasti wist Laiduse, sest aegamööda Laitsi.
Rauval, 4 = Rahula. Nimi wanasti wist Rauhala, Liberi kirjutaja kuulis aga Rauwala ja kirjutas Rauwal. Rauhalast hiljemini Rahula. 1586 nimetab Landrolle kohta Rawala ja Rawola.
Ekius, 12 = Jõgisoo. Raamatu kirjutaja on nimele Ladina lõpu annud.
Akiolae, 5 = Aaküla. Koht tundmata.
Tarvameki, 2 = Tõrwamäe koht, mägi praegusel Ruila mõisa põllul Laitsi piiril. Peale selle leidub Harku metsas Tõrwamägi. 1586 nimetab Landrolle Tarremeg Riisiperes.
Yldalep, 2 = Unnalepa talu Keila wallas. Ohtus Unnalepa küla.
Haeimestkylae, 3 = Wõiks Häämeeste külaks lugeda. Tähendab wist sama, mis Ääsmäe.
Carwanal, 3 = Ehk Karnaküla Wäänas. Liberi nimi annab põhjust oletada, et kohta muiste Karwanala hüütud.
Laemestaekilae, 5 = Lemiste küla Harkus. 1586 nimetatakse Lemmiaküla Keilas. Lemi = soo, raba.
Raesaemaekae, 2 = Risumägi Laitses Pärnu maantee ääres. Wäänas leidub Rägaste mägi.
Keikael, 10 = Keila. Siin nimi juba teisiti kirjutatud kui alguses. Orduajal oli Keila wald suur, 1620 enam kui 248 adramaad, Rootsi aja lõpul weel üle 50 adramaa, nüüd ainult umbes 22 adramaad.
Rughael, 15 = Ruila. Kohta nimetati wanasti wist Rukkiala, millest lühenduse teel Ruila tekkis. Rootsi ajal oli Ruila mitme mõisa keskkoht, enam kui 182 adramaad suur, Wene walitsuse algusel aga weel umbes 6 adramaad; nüüd jälle suurem.
Laidus, 14 = Laitse. Nimi teist korda natuke teisel kujul.
Waret süto, 5 = Waresewälja küla Nurmes. 1585 nimetatakse kohta Warras; see oli sel ajal Tallinna pandiks pandud.
Normius, 3 = Nurme.
Machielae, 5 = Madila küla Riisiperes, nüüd kadunud, maad mõisa käes. 5586 nimetatakse kohta Matti. Liberi nime tuleb Mathielae lugeda. c ja t liig ühenäolised. J. Jõgewer arwab nime mademetest tulewat.
Nissae = Nissi. Küsitawaks jääb, kas nimel nissi sõnaga = ihnus tegemist. Liberi kirjawiisi järele wõiks nimi nisagi tähendada. Ei usu, et Nissi nisast tekkinud. Ühes wanas kirjas nimetatakse kohta Nisso. Seega oleks algupärane tähendus nisu, kui nimelt sel ajal tõesti koht Nisso nime kandis. Olgu ometi tähendatud, et wanal ajal Nisse ristinimena esines (wd. Urkundenbuch IV. 1375). Nissi küla asemel ehitati 16. aastasaja algusel kirikumõis. 1501 asutas Riisipere Johan Üksküll Nissi kabeli. Üksküll rändas jala Rooma paawstilt kabeli ehituseks luba paluma. Rootsi ajal sai Nissi 1645 esmalt Hageri kabeliks ja warsti selle peale isekihelkunnaks.
Wahantaa, 3 = Wahula küla. 1586 nimetatakse Wahamaa Riisiperes. On Waharmaa talud olemas.
Yrias, 6 = Ürjaste küla Riisiperes, wiimasel aastasajal ära kaotatud. Praegu Irjapa Liiwa jaama ligidal olemas, aga waewalt wõib see Irjapa endine Yrias olla. Laitsis on kaks Ürjapea talu.
Egentakaes, 5 = Jõetaga, kuid praegu niisugune koht tundmata. Nurmes leidub Jõetaguse mägi. Paucker arwab, et koht Hiietaguse küla Wardi wallas wõiks olla, kuid nimi Jõetaga ei lähe Hiietagusega sugugi ühte. Liberi ajal oli Jõetaguse omanik Mattil Risbit. Risbiti sugu — ka Risebiter nimetatud — esines Eestimaal 16. aastasaja lõpuni. Risbiti, Risebiteri sugukunda tuletab Riisipere meelde.
Uilumaeki, 5 = Wilumägi; koht tundmata.
Wahanina, 4 = Wahaniidu küla wanasti Riisiperes, ammu kaotatud. Nüüd kannab Wahaniidu aru, wahel ka Wahnerna aru seda nime.
Uiraekilae, 3 = Wiruküla Riisiperes. 1615 nimetatakse, et Wirekyll 2 adramaaga pandiks pandud. 1586 nimetatakse Riisiperes Wirrofer küla.
Tapaiarhu, 2 = Tabaaru küla Riisiperes, lühendatud Tabara. Nagu näha, üteldi Liberi ajal aru asemel weel arhu. Nimel waewalt tapriga tegemist, nagu J. Jõgewer oletab.
Harkua, 5 = Harku. 1620 oli Harku kroonu päralt, 210 adramaad suur. 1694 üteldakse, et Harike eest 13⁄4 hobuse teenistust tehti. Wiimaks kahanes Harku 22 adramaa peale. Harku = hulk, hunnik.
Mustuth, 3 = Mustu küla Riisiperes; küla Nurme mõisa järele.
Arhukylae, 5 = Aruküla Kloostris. Ka Laitsis leidub sellenimeline küla.
Maegaer, 4 = Määra küla Kloostris. Sel ajal küla Dünamünde munkade päralt, niisama järgmised kohad Põhuni. Küla nimi alguses wist Mäekäära.
Pathes, 14 = Paadise. Sõna paas wist kohale nime annud. 1254 olla abt Konrad Paadise ostnud ja sinna kabeli ehitanud. 1281 ehitati sinna juba klooster, mis Dünamünde kloostri ülewaatuse all seisis. 1317 ehitas kuningas Eerik Mendwed kiwist kloostri, talle Märjamaalt, Raplast ja Jaanist maid kinkides. 1332 tehti kloostrile wallid ja kraawid ümber ja määrati klooster Tallinna piiskopi ülewaatuse alla.
Callumanae, 5 = Tundmata. Nurmes Kal’lu talu ja Laitses Kalamaa talu. Kui nimes u a asemel, wõiks nimi küll Kalamaad tähendada.
Melanculae, 4 = Melanküla, Mõlaküla. Koht tundmata.
Hyraenculae, 2 = Hüüruküla.
Pöus, 10 = Põhu küla.
Wosilki, 12 = Tundmata. Nimi tundub wõõralt. Waewalt wõib see Willike küla Ristil tähendada, nagu Paucker arwab. Ehk tuleb Woos-jälgi lugeda? See oleks siis koht, kuhu aasta jälgi jätnud. Riisiperes leidub Wõusila koht.
Aitol, 8 = Aitu Walingusel. Nimi waremalt ehk Aidola, Aidala.
Kyminaestkylae, 3 = Kumna. Liberi järele wõiks wana nime Kümnisküla ehk Kümnese küla arwata, praeguse nime järele Kumina.
Hemaeri, 5 = Hämari küla Madisel. Juur wist hämar.
Mairusa, 3 = Mairu küla Harkus; Jõgisoos ta Maeruküla; see aga muist kohtadest liig kaugel. Mairu = magus, maitsew.
Nakael, 18 = Nahkjala küla Keila wallas. 1586 nimetatakse Nakael Wäänas. Alguses wist Nahk-ala.
Heukael, 20 = Engla küla Keilas ehk Knoobusel. Wist nimi Henkael lugeda. 1587 kirjutatakse ometi Eukyll.
Lehol, 7 = Lehola, Lihula wald. Wist sõnast lihu = märg, niiske. Rõuges öeldakse lihu kaewu tähendawat.
Lemethos, 20 = Lehmja küla Wäänas. 1602 nimetatakse Lemmiala küla. Nimi alguses wist Lehmala, Liberi järele wõiks oletada Lehmeta.
Hiurenkylae, 10 = Sama, mis Hyraenculae. Muidu oleksid weel Ire talud Harkus nimetada.
Kienkylae, 12 = Kiiu karjamõis Wäänas. Enne oli seal Kiiuküla.
Serueuerae, 10 = Sõrwe küla Harkus. Liberi järele küla nimi enne wist Sõrwewere.
Liqua, 7 = Liikwa küla Wäänas. Alguses ehk Liikuwa küla.
Wasal, 5 = Wasalemma Madises. Knüpffer oletab: Watsla küla Harkus.
Guldan, 20 = Kuldna küla ja mõis. Läti Hindrek (XXII, 9) kõneleb Kuldalest. Wist hüüti kohta sel ajal Kuldala, millest hiljemini Kuldla, Kuldna tekkis.
Carias, 5 = Karjaküla Joas.
Humebo, 10 = Humalu wald. Landrolle 1775 tunneb weel Humbla küla. Humblast praegune Humalu tekkinud.
Engael, 10 = Engla küla Keila wallas; Knoobusel.
Walaelinkae, 7 = Walinguse.
Sochentakaes, 3 = Soodentaga. Koht tundmata. Paucker ja Knüpffer oletawad, et sest nimest lühenduse teel Saku sündinud. Wõimalik. Saku ongi olukoha poolest soode taga ja seega sobiks talle hästi nimi Soo-, Soodetaguse.
Asmiekae = Ääsmäe küla. Alguses Ääsimägi, ja Asaebaek, 20 = Aasa pered Jõgisool ehk mõni muu Aasa nimeline koht, nagu Aasa küla Üksnurmes.