Daani hindamise raamat/Jakobi
| Daani hindamise raamat = Liber census Daniae Matthias Johann Eisen |
IX. Laemund kylaegund.
Endisest suurest Lemmu „külakunnast“ annab praegusel ajal tähtsuseta Lemm-küla Porkuni wallas weel tunnistust. Laemund kylaegund ja hiljemini ettetulew Lemmun kylaegund tähendawad muidugi sama „külakunda“. — Lemmu wist „kurja“ sõna tähenduses. J. Jõgewer otsib seletust lämu = muda sõnast. Soomes leidub Lemi.
11. Parochia Vov. = nüüdne Jakobi kihelkund.
1586. aasta Landrolles kannab see kihelkund Kehala ja Kehli nime, Kehata küla järele kirikumõisa ligidal. Ka õpetaja Kelchi kirjutatud Jakobi kirikuraamatutes on weel nimi Kehl.
Vov, 20 = Wõhu karjamõis Kütil, enne küla. Liber h w-ks muutnud. Mõhust ütleb Liber, et see kiriku päralt olla. Jakobi kirikuwald on wist selle kiriku omanduse jäänus. Sel põhjusel wist oli Küti mõisal patronaadiõigus Jakobi kiriku kohta.
Hovilae, teised loewad Vovilae, 20 = Tundmata.
Cupanal, 18 = Kupna mõis. Kuppa = kupp, muhk; nooda järel ujuw märk. Kuppa ala sõnaga ühendatud.
Röuthae, 10 = Rõhu küla Jakobi kiriku ligidal, nüüd kadunud, maad Kupna mõisa käes. Õpetaja Kelchi kirjutatud Jakobi kirikuraamatutes esineb Rõhu küla. Nimi alguses wist Rõhtu (nüüd wilja rõht); sellest Rõhu.
Haelae, 40 = Knüpffer arwab, et see ülemalnimetatud Kehalat, lühendatud Kehl tähendab. Niisugusel korral peame oletama, et Liber wõõriti K asemele H kirjutanud.
Inie, 9 = Inju mõis ja küla. Ini = häält tegema, kiunuma.
Coraverae, 8 = Koerawere küla Kütil.
Hvaetel, 5 = Weadla ehk Wäädla küla. Liber põhjamaa kirjawiisi järele w ette ilmaaegu h kirjutanud; et siis wiga, nagu Schlüter arwab. Nimi ehk sõnast „wäät“.
Asaemulae, 18 = Assamalla Porkunis. Liber nimes a asemel eksikombel u kirjutanud. Kohta kutsuti enne Aasamaa ala, sest lühenduse teel Aasamalla ja hiljem koguni Assamalla.
Tonnaevaerae, 2 = Tõnuwere küla Porkunis. Porkuni oma nimi puudub Liberis, sest et Porkuni nimi palju noorem on. Tallinna piiskopp Siimon von der Borg laskis 1482 lossi ehitada, mida ehitaja järele Borgholmiks, hiljemini Borkholmiks hakati hüüdma. Eestlased tegid Borgholmist Porkuni.
Kuldenkaua, 2 = Kullenga karjamõis, enne küla, Porkunis.
Vitni, 24 = Winni mõis ja küla. Witni tuletab sõna witmi meelde, mis kätki wibu, aga ka kätkitki wõib tähendada.
Modrigas, 30 = Mõdriki mõis ja wald. Nimi kõlab wõõralt Eesti keelele.
Rackeverae, 6 = Rägawere mõis, seletawad endised uurijad, ei Rakwere, ehk küll nime järele kohta ennem Rakwereks tuleks tunnistada.
Katkuntakusae, 8 = Katkutaga, karjamõis Sõmerus.
Rautuleppi, 10 = Raudlepa küla Sõmerus.
Kandukylae, 14 = Kantküla Rägaweres.
Raulavaerae, 18 = Raudwere küla Kaarlis. Liberi kirjutaja eksikombel Rauta asemel Raula kirjutanud.
Wakalae, 22 = Waiküla mõis ja wald. Liber i nimest wälja jätnud.
Pöllula, 26 = Põlula mõis ja wald. Nimi enne muidugi Põllula, mis nüüd Põlulaks ära wäändud.
Obias, 20 = Ubja. Upea, ube = tore, uhke, tubli.
Kariael, 20 = Karila küla Roelas. Landrolle 1586 nimetab kohta Karil. Dr. Weske kirjutab 1877 (Bericht einer Reise), et küla 95 aasta eest teisale wiidud.
Tydy, 10 = Tudu mõis ja küla Roelas. Nimi tuletab tudumist meele.
Pamicus, 2 = Tammiku küla Roelas. Liber T asemele P kirjutanud.
Hettaerokae, teised loewad Wettaerokae, 16 = Edara mõis.
Roilae, 16 = Roela mõis ja wald, Saksa keeli Ruil. Eesti nime järele wõiks oletada, et kohta alguses Rojala hüütud, saksakeelne nimi ei anna sellele oletamisele aga tuge.