Arveseadus

Arveseadus (1936)

EPUB

ARVESEADUS.

Antud Riigivanema poolt dekreedina 20. novembril 1936.

I.

1. osa.
Üldeeskirjad.

§ 1. Riigiasutiste ja -ettevõtete arvepidamine, aruandmine ja revisjon toimub käesoleva seaduse alusel, kuivõrd erieeskirjades pole nende suhtes ette nähtud muud korda.

§ 2. Käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses on selle seaduse eeskirjad maksvad ka nende omavalitsus- ja eraasutiste ning eraisikute kohta, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade ja muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine.

§ 3. Käesoleva seaduse eeskirjad on maksvad ka kaitseväeasutiste ja -osade ning kaitseväelaste kohta, kuivõrd see erieeskirjadega pole korraldatud teisiti.

2. osa.
Arvepidamine ja aruandmine.

1. peartükk.
Üldeeskirjad.

§ 4. Riigiasutised ja -ettevõtted, kes võtavad vastu, hoiavad või käsutavad rahalisi või materjaalseid varasid, on kohustatud pidama arveid ja esitama aruandeid nende varade seisu ja liikumise kohta.

§ 5. Omavalitsus- ja eraasutised ning eraisikud, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade ja muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine, on kohustatud selle kohta pidama oma arvepidamises eri arveid.

§ 6. Arvepidamise ja aruandmise üldise korra paneb maksma Majandusminister kokkuleppel Riigikontrolöriga.

Lähemad juhtnöörid arvepidamise korra kohta üksikuis ministeeriumides, samuti erisummade ja eriotstarbeliste kapitalide arvepidamise ja aruandmise korra kohta pannakse maksma asjaomase ministri poolt kokkuleppel Majandusministri ja Riigikontrolöriga.

Tehniliste aruannete koostamise ja esitamise viis ja kord pannakse maksma asjaomase ministri poolt kokkuleppel Riigikontrolöriga.

§ 7. Lahkarvamused vastava ministri ja Riigikontrolöri vahel eelmises (6.) paragrahvis nimetatud eeskirjade maksmapaneku kohta otsustab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk.
Arvepidamine.

1. jagu.
Arved.

§ 8. Arved peavad sisaldama täpseid andmeid varade seisu ja liikumise kohta.

§ 9. Rahalised varad arvestatakse kroonides ja sentides. Välisvaluuta ümberarvutamine kroonidesse toimub Majandusministri poolt antud juhtnööride järgi, kui see ei ole korraldatud teisiti erieeskirjadega.

§ 10. Materjaalsed varad arvestatakse nende omaduste kohaselt kaalu, mõõdu, arvu, suuruse või kvaliteedi järgi. Ühtlasi märgitakse ka nende väärtus kroonides ja sentides, kuivõrd see pole korraldatud teisiti erieeskirjadega.

2. jagu.
Arveraamatud ja nende pidamine.

§ 11. Arveid peetakse selleks seatud raamatuis. Erandina võib lubada arvete pidamist ka muul viisil.

§ 12. Igas asutises, kus peetakse arveraamatuid, peab olema register nende kohta.

§ 13. Arveraamatud peavad olema registreeritud seatud korras, köidetud ja nende leheküljed nummerdatud; viimasele leheküljele tehakse raamatu väljaandja allkirjaga kinnitatud märge lehtede arvu ja registreerimise kohta. Raamatu esikaanel märgitakse raamatu nimetus.

§ 14. Raamatupidamisaasta ühtub asutise või ettevõtte eelarveaastaga.

§ 15. Sissetulekud ja väljaminekud arvestatakse eraldi sissetuleku või väljamineku päeval.

§ 16. Rahalise vara vabandavate põhjusteta sissetulekus arvestamata jätmisel või sellega viivitamisel nõutakse sisse süüdlaselt viivitustrahvi 1% kuus sissekandmata vara väärtusest, kusjuures poolikud kuud arvatakse terveiks.

Samas korras ja ulatuses nõutakse viivitustrahvi isikult, kes viivitas vara üleandmisega seatud tähtajaks.

Viivitustrahv kantakse riigitulude arvele.

§ 17. Sissekanded tehakse puhtalt ja selgestiloetavalt. Kaaped ja keemilised puhastused on keelatud.

Eksikanded parandatakse kas 1) ebaõige kirja läbikriipsutamisega ja õige kirja pealekirjutamisega, 2) storneerimise teel või 3) täiendava kandega.

Kirja läbikriipsutamine peab toimuma nii, et ebaõige kiri oleks loetav ka pärast selle läbikriipsutamist. Parandus tõestatakse paranduse tegija allkirjaga. Storneerimisel ja täiendava kande korral märgitakse ebaõige kirja juures silmapaistvalt, missuguse järjekorranumbri all või missugusel leheküljel on tehtud vastav parandus.

3. jagu.
Arveid tõendavad dokumendid.

§ 18. Sissekanded tehakse arvete, allkirjade, kviitungite, õienduste või muude dokumentide alusel.

§ 19. Rahasummade või materjaalse vara vastuvõtmisel vastuvõtja asutis, ettevõte või isik on kohustatud välja andma selleks seatud allkirja või kviitungi. Rahasummade või materjaalse vara väljaandmisel on väljaandja kohustatud vastuvõtjalt nõudma allkirja või kviitungi raha või vara vastuvõtmise kohta.

Erandeid eelmises lõikes määratud korrast võib lubada asjaomane minister kokkuleppel Riigikontrolöriga.

§ 20. Kui rahasummade või materjaalse vara vastuvõtja ei ole suuteline isiklikult alla kirjutama, siis kirjutab tema soovil alla üks juuresolevaist kõrvalistest isikuist, mille kohta tehakse allkirjas vastav märge.

§ 21. Kulud võivad jääda tõestamata rahasaajate kviitungite või allkirjadega:

1) rahamaksmisel sõitude eest, kui allkirja on võimata võtta;

2) ülemuse kinnitusel: ostude korral sularaha eest, samuti muude kulutuste korral kuni 50 kroonini;

3) esindusliku ja salajase iseloomuga tarveteks määratud krediidist tehtud kulud tingimusel, et need kulud kinnitatakse asjaomase ministri poolt.

§ 22. Dokumendid koostatakse lühidalt ja selgelt, ära märkides tähtsamad asjaolud. Dokumendis märgitud summade või muude varade üldarv tuleb kirjutada tähtedega. Kaaped ja keemilised puhastused dokumentides ei ole lubatud; parandused ja juurdekirjutused peavad olema selgesti loetavad ja tõestatud dokumendi väljaandja allkirjaga.

3. peatükk.
Aruandmine.

1. jagu.
Varade aruanded.

§ 23. Aruanded varade seisu ja liikumise kohta koostatakse ja saadetakse seatud korras ja tähtaegadel Riigikontrollile ja Majandusministeeriumile.

§ 24. Riigikontrollil ja Majandusministeeriumil on õigus nõuda omavalitsus- ja eraasutistelt ning eraisikutelt, kelledele on usaldatud riigitulude vastuvõtmine, riigi rahasummade või muude riigivarade valitsemine või riigikassa arvel operatsioonide toimetamine, aruandeid tähendatud riigivarade ja operatsioonide kohta, kuigi neil asutistel ja isikutel on teistes seadustes ette nähtud üldine aruandmiskord.

§ 25. Aruanded Riigikontrollile saadetakse ühes dokumentidega.

Aruanded tõestatakse asutise juhataja või krediidikäsutaja ja aruande koostaja või kontrollinud ametniku allkirjaga.

§ 26. Kui aruanne on puudulik või ei vasta ettenähtud vorminõuetele, on Riigikontrollil ja Majandusministeeriumil õigus saata see tagasi parandamiseks või ümbertegemiseks, määrates selleks vajaliku tähtaja.

§ 27. Isikud, kellede kätte on usaldatud ametialaste ülesannete täitmiseks raha või muud vara, esitavad ühe kuu jooksul pärast ülesande täitmist aruande selle vara tarvitamise kohta ja ühes aruande esitamisega annavad üle tarvitamata jäänud vara. Kaaluvail põhjustel võib eespooltähendatud aruande esitamise tähtaega pikendada ülemuse kokkuleppel Riigikontrolliga. Tarvitamata jäänud vara üleandmise tähtaega ei või pikendada.

2. jagu.
Tehnilised aruanded.

§ 28. Tööde teostamise korral esitatakse nende tööde kohta, millede väärtus ületab 2.000 krooni, tehnilised aruanded. Erandid on lubatud vastava ministri kokkuleppel Riigikontrolöriga.

Väiksemate tööde puhul, kui ka tööde puhul, mis üldsumma alusel ilma üksikhindadeta töövõtjale välja antud, asendatakse tehniline aruanne tehtud tööde kirjeldusega ja tarbe korral ka andmetega materjalide ja tööjõu kulu kohta.

§ 29. Tehniline aruanne peab sisaldama nii andmeid kõigi täideviidud tööde koguse kohta vastavalt kinnitatud eelarvete tööde järjekorrale kui ka eelarvelise hinna ja tegelikkude kulude kohta.

Tarbe korral võidakse nõuda võrreldavaid andmeid üksikute materjalide liikide, samuti ka tööjõu tegelikkude ja eelarveliste kulude kohta.

§ 30. Tehnilisele aruandele lisandatakse kinnitatud alg- ja lisaeelarved, projektid, lepingud, tööde ülevaatus- ja vastuvõtuaktid ning muud tarvilikud dokumendid.

3. osa.
Revisjon.

1. peatükk.
Üldeeskirjad.

§ 31. Riigiasutiste ja -ettevõtete revideerimist teostab Riigikontroll käesoleva ja teiste vastavate seaduste alusel.

Oma ulatuselt võib revisjon olla täielik või osaline.

§ 32. Revideeritav asutis on kohustatud kõigiti hõlbustama revisjoni teostamist.

Revisjoni tuleb teostada niiviisi, et see võimalikult vähe takistaks revideeritava asutise tegevust.

§ 33. Olenemata Riigikontrolli revideerimisest on riigiasutised ja -ettevõtted kohustatud ka ise teostama tarviduse järgi oma ja neile alluvate asutiste kassade ja varade revisjoni.

§ 34. Riigikontrolli revideerimisele kuuluvad kõik rahasummad ja materjaalsed varad, mis riigiasutised ja -ettevõtted vastu võtavad, hoiavad või valitsevad, välja arvatud erandid, mis on ette nähtud käesolevas ja teistes seadustes.

§ 35. Riigikontrolli revideerimisele ei kuulu:

1) Kaitseministeeriumile maakuulamise ja teadetekogumise otstarbeks määratud krediidi tarvitamine;

2) politilise politsei ülalpidamiseks ja tegevuseks määratud krediidi tarvitamine;

3) esindamiseks ja informatsiooni kogumiseks määratud summad.

Eelmises lõikes loendatud kulude revideerimise ja aruandmise korra määrab Riigivanem.

§ 36. Riigikontrolli poolt teostatav revisjon jaguneb eel-, faktiliseks ja järelkontrolliks.

2. peatükk.
Eelkontroll.

§ 37. Eelkontrolliks loetakse riigiasutiste ja -ettevõtete majanduslikkude kavatsuste ja toimingute kontrollimist enne nende teostamist.

§ 38. Eelkontrollile alluvad kavatsused ja toimingud kontrolli teostamise määruses ettenähtud ulatuses ja korras, kui kavatsuse või toimingu väärtus on vähemalt 2.000 krooni.

Erandina alluvad eelkontrollile tagasimaksud riigi sissetulekute arvelt ja vastavaist krediitidest, kui tagasimaksu-summa on üle 500 krooni, välja arvatud järgmised juhud, mis on vabad eelkontrollist summa suurusele vaatamata: a) tagasimaksud kohtuotsuste põhjal ja b) omavalitsuste heaks vastavais maksuseadustes ettenähtud maksuosade väljamaksmised ja ülekandmised riigituludest.

§ 39. Paragrahvi 38 esimeses lõikes tähendatud toimingute muutmise kavad (lisatoimingud) alluvad eelkontrollile lisatoimingute rahalisele väärtusele vaatamata.

§ 40. Riigikontrolli poolt eelkontrolli korras avaldatud nõusolek ei vabasta kontrollialuse asutise ametnikke vastutusest nende poolt teostatud toimingute eest.

§ 41. Riigikontrolli vastuse mittesaabumine seatud tähtajaks või Riigikontrolli esindaja mitteilmumine asja otsustamisele või toimingu teostamisele ei takista asja lahendamist.

§ 42. Riigikontrolli poolt eelkontrolli korras protestitud kavatsuse või toimingu võib määrata teostamisele asjaomane minister, teatades sellest Riigikontrolörile.

3. peatükk.
Faktiline kontroll.

§ 43. Faktiline kontroll seisab varade ja arvepidamise seisukorra ja majanduslikkude toimingute kontrollimises koha peal. Faktilist kontrolli teostab Riigikontroll kas omal või revideeritava asutise algatusel.

§ 44. Erakorraliste sündmuste, nagu varahoidja ootamatu surma, tulikahju, varguse, raiskamise jne. korral selgitatakse viivitamata koha peal, kas riik on saanud kahju, ja teatatakse sündmusest Riigikontrollile, kui arvatav kahju ulatub üle 500 krooni.

§ 45. Faktilise kontrolli teostamisele asudes tuleb kontrolli teostajal sellest teatada asutise juhatajale või tema asetäitjale. Tööde kontrolli teostamisele asumisest teatab ta ainult koha peal olevale tööde juhatajale või järelevaatajale.

Revideerimise juures peab viibima kohapealne revideeritava ala eest vahenditult vastutav isik või tema asetäitja.

§ 46. Revideerivail ametnikel on õigus, kui seda nõuavad revideerimise tingimused, ajutiselt pitseerida revideeritavaid asju ja ruume ning hoiukohti, kuhu on mahutatud revideeritavad asjad.

Pitseerimisest tuleb viivitamata teatada revideeritava asutise juhatajale või tema asetäitjale ning koostada vastav akt.

§ 47. Iga faktilise revideerimise kohta koostatakse akt. Kui ei ilmne vigu või puudusi, võib akti aset täita märkus vastavail dokumentidel või raamatuis.

Revideerimisaktile kirjutavad alla revideerinud ametnikud ja revideerimise juures viibinud asutise esindaja.

Kui asutise esindaja ei nõustu revideerinud ametniku poolt koostatud akti sisuga, siis märgib ta ära samal aktil oma mittenõusoleku ja selle põhjused.

Revideerimisaktist antakse revideeritavale asutisele ärakiri.

§ 48. Faktilisel kontrollimisel leitud puudused selgitatakse ja korraldatakse järgmise (4.) peatüki eeskirjade kohaselt.

4. peatükk.
Järelkontroll.

§ 49. Järelkontroll seisab riigiasutiste majandusliku tegevuse ja nende rahalise ja materjaalse vara liikumise ja seisu kontrollimises aruannete ja nende lisade revideerimise teel.

§ 50. Aruannete revideerimisel avalikuks tulnud vigadest ja puudustest teatab Riigikontroll revideeritavale asutisele.

Kirjavahetuse võib jätta alustamata:

1) vormivigade pärast aruandeis;

2) ekslikkude arvutuste ja vigade asjas, kui need igal üksikul juhul ei ületa 5 krooni.

§ 51. Asutis või ettevõte, saanud Riigikontrollilt eelmises (50.) paragrahvis tähendatud revisjoni märkused:

1) selgitab märkustes toodud asjaolud;

2) teeb korraldusi puuduste kõrvaldamiseks;

3) nõuab lisatõendusi puudulikult tõestatud summade kohta;

4) nõuab asjaomaselt isikult seletust revisjonimärkustes tähendatud asjaolude kohta ja juhul, kui antud seletus ei ole rahuldav või kui asjaosaline ei vaidle vastu revisjonimärkustele, teeb korralduse tasumisele kuuluvate summade kinnipidamiseks neil isikuil saadaolevaist tasudest;

5) saadab § 52 ettenähtud korras edasi rahuldavaiks tunnustatud seletused ühes oma seisukohaga.

§ 52. Hiljemalt kahe kuu jooksul Riigikontrolli revisjonimärkuste saamisest arvates tagastab asutis või ettevõte need märkused Riigikontrollile ühes tarvilikkude dokumentide, andmete ja seletustega, samuti tõendustega juurde- või tagasimaksu-summade tasumise kohta.

§ 53. Riigikontrollnõukogu otsusest revideeritud aruannete kohta teatatakse vastavale asutisele. Teates märgitakse ära, missugused summad on jäänud kinnitamata.

§ 54. Revideerimisel ilmnenud arvestamisvead parandatakse arve-raamatuis revideeritavate asutiste poolt Riigikontrolli teadete põhjal.

§ 55. Riigikontrollnõukogul on õigus võtta oma revisjoniotsused aruannete kinnitamise kohta ümberotsustamisele, kui on tulnud avalikuks asjaolud, mis tal ei olnud teada asja otsustamisel. Kui aga aruannete kinnitamisest on möödunud 5 aastat, ei või asi enam ümberotsustamisele tulla.

4. osa.
Juurde- ja tagasimaksud.

§ 56. Kui Riigikontroll ei loe revisjonimärkuste kohta saadud seletusi või vastuväiteid rahuldavaiks, on Riigikontrollnõukogul õigus määrata juurde- või tagasimaksu järgmistes (§ 57—63) paragrahvides tähendatud isikuilt.

§ 57. Riigiteenijale ebaõigelt antud tasud, toetused ja varustis nõutakse tagasimaksuna sisse tasu, toetuse või varustise saajalt.

§ 58. Pensionäridele ebaõigelt antud pension või toetus ja erakoolide õppejõududele riigisummadest antud tasud nõutakse tagasimaksuna sisse pensioni, toetuse või tasude saajalt.

§ 59. Kui § 57 ja 58 ettenähtud isikuilt ei saa sisse nõuda tagasimakse, siis määratakse tagasimaks § 60 tähendatud isikuilt.

§ 60. Peale § 57 ja 58 ettenähtud juhtude varade ebaõigest hoidmisest, väljaandmisest või saamata jäämisest tekkinud kahjud nõutakse sisse riigiteenijalt, kes tegi või jättis tegemata vastava korralduse, viimase puudumise või õige korralduse ebaõige täitmise korral vara hoidjalt, väljaandjalt või sissenõudjalt.

Tekitatud kahjude eest on vastutav ka kasusaaja.

§ 61. Asutis, kes korraldab eelmise (60.) paragrahvi põhjal määratud juurde- ja tagasimaksude sissenõudmist, võib asuda kahjude sissenõudmisele kas kasusaajalt, eelmises (60.) paragrahvis tähendatud riigiteenijalt või nii kasusaajalt kui ka riigiteenijalt.

Kahjude sissenõudmist korraldab asutis, kus teenib või teenis kahju eest vastutav riigiteenija.

Riigiteenijal on õigus tema poolt tasutud summasid sisse nõuda kasu saajalt.

§ 62. Juurde- ja tagasimakse võidakse määrata ka neile isikuile, kes juurde- või tagasimaksu määramise ajal enam riigiteenistuses ei ole.

§ 63. Juurde- või tagasimaksu määramisel ühes ning samas asjas mitmele isikule vastutavad viimased solidaarselt.

§ 64. Asjus, kus on tegemist süüteoga, mis alluvad kriminaalkohtule, Riigikontrollnõukogu juurde- ega tagasimakse ei määra.

§ 65. Revisjoniotsuste tegemise korras on Riigikontrollnõukogul õigus kinnitada puudulikult tõestatud kulusid ja tulusid, kui asutiste poolt ei ole kaaluvail põhjustel täidetud tarvilikke vorminõudeid või esitatud tõendusi ja kui ei tõuse kahtlust kuritarvitustes ning kompetentse ülemuse poolt tunnustatakse, et kulud on tehtud määratud otstarbeks õieti või et tulud on tarvilikult arvele võetud.

§ 66. Riigiasutiste ja -ettevõtete juhatajail on õigus pidada kinni alluvail teenijail saadaolevaist tasudest neile ebaõigelt antud summasid kui ka nende poolt tekitatud kahju, kui Riigikontrollnõukogu neilt isikuilt ei ole määranud juurde- või tagasimaksu või kui neis asjades ei alustata jälitamist kriminaalkorras.

Sama õigus on asjaomasel riigiasutisel pensionäridele ebaõigelt antud pensionide ja toetuste ning erakoolide õppejõudude riigisummadest ebaõigelt antud tasude tagasinõudmise asjus.

Käesoleva paragrahvi kohaldamisel on maksvad § 61 eeskirjad.

§ 67. Riigiteenijate vastutus riigile tekkinud kahjude eest aegub 10 aasta jooksul kahju tekitamise ajast arvates, kui selle aja jooksul ei ole kahju pärast alustatud kirjavahetust revisjonikorras või nõudmist kohtukorras.

5. osa.
Riigi nõudmiste pikendamine, ajatamine, vähendamine ja kustutamine.

§ 68. Majandusministril on õigus pikendada või ajatada kuni viie aastani, arvates võla tasumise tähtajast või nõudmise täitmise kohustuse tekkimise ajast:

1) rahatrahve, millede suhtes seadus või kohtuotsus ei määra asekaristust,

2) väljamõistetud tunnistajate tasu ja kohtukulusid,

3) määratud juurde- ja tagasimakse ja

4) igasuguseid muid riigile kuuluvaid avalik- ja eraõiguslikke nõudmisi, kuivõrd nende nõudmiste pikendamise aluseid ning korda ei määra eriseadused.

Pikendust või ajatust võib Majandusminister lubada juhul, kui pikendatav või ajatatav summa ei ületa 10.000 krooni ja kui selle summa otsekohene sissenõudmine hävitaks võlgniku majapidamise või viiks ta raskustesse.

Pikendust ja ajatust võib Majandusminister lubada kas seadusliku protsendiga või ka protsentide alandamisega või ärajätmisega pikendatavalt või ajatatavalt summalt.

Pikendatava või ajatatava summa tasumise tagatiseks nõutakse Administratiiv-sissenõudmise seaduses või Riigi hangete seaduses ettenähtud tagatisi. Erandeid sellest võib lubada Majandusminister.

Riigile kuuluvate nõudmiste pikendamise ja ajatamise kuni 20 aastani ja nende summade asjus, mis ületavad Majandusministri ja teiste vastavate asutiste võimupiirid, otsustab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul, pidades kinni samadest (peale tähtaja ja nõudmise summa) tingimustest, mis ette nähtud küsimuste otsustamiseks Majandusministri ja teiste vastavate asutiste poolt.

§ 69. Kuivõrd erieeskirjad ei määra muid tingimusi ja korda riigi nõudmiste kustutamiseks ja vähendamiseks, on Majandusministril õigus kustutada või vähendada riigile kuuluvaid avalik- ja eraõiguslikke nõudmisi, kui kustutatav summa igas üksikus nõudetoimetuses ei ületa 2.500 krooni ja kui selle sissenõudmine hävitaks võlgniku majapidamise või viiks ta raskustesse.

Samuti on Majandusministril õigus kustutada nõudmisi kuni 250 kroonini juhtudel, kui nende sissenõudmine ennast ära ei tasu ja kuivõrd eriseadused ei määra nende kustutamiseks muud korda.

Nõudmiste kustutamise või vähendamise summade asjus, mis ületavad Majandusministri ja teiste vastavate asutiste võimupiirid, otsustab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul, pidades kinni samadest (peale nõudmise summa) tingimustest, mis ette nähtud küsimuste otsustamiseks Majandusministri ja teiste vastavate asutiste poolt.

§ 70. Riigile tekkinud kahjude riigi kanda võtmist, kui kahju on tekkinud juhuse tõttu või kui pole korda läinud kindlaks teha süüdlast, samuti riigi nõudmiste kustutamist nende lootusetuse tõttu otsustavad, kuivõrd erieeskirjad ei määra teisiti:

valitsuste ja osakondade direktorid kuni 500 kroonini igal üksikul juhul,

ministrid kuni 10.000 kroonini igal üksikul juhul ja Vabariigi Valitsus — piiramata summani.

§ 71. Riigikontrollnõukogu poolt määratud juurde- ja tagasimaksude kustutamise või vähendamise otsustab Riigivanem.

6. osa.
Aruannete säilitamine ja hävitamine.

§ 72. Riigikontrolli poolt revideeritud aruannete ja nende juurde kuuluvate dokumentide säilitamise ja hävitamise kohta on maksvad Arhiiviseaduse (RT 53 — 1935) eeskirjad järgmiste eranditega:

1) arhivaalid liigitatakse ja nende hoiutähtajad määratakse Riigikontrolöri poolt kokkuleppel vastava ministriga;

2) Riigikontrolli poolt revideeritud aruanded ja nende juurde kuuluvad dokumendid saadetakse tagasi aruande saatnud asutisele või neid säilitatakse Riigikontrolli arhiivis 5 aastat aruannete kinnitamise päevast arvates;

3) peale 5 aasta möödumist saadetakse arhivaalid, mis kuuluvad edaspidisele säilitamisele, edasi Riigiarhiivile;

4) hoiutähtaja möödumisel hävitatakse arhivaalid Riigikontrolli nõusolekul.

II.

Käesolev seadus hakkab maksma 1. veebruaril 1937.

Tema maksmahakkamisega kaotavad maksvuse:

1) Arveseaduste kogu (VSK VIII köide, II jagu, 1857. a. vlj. ühes hilisemate muudatuste ja täiendustega).

2) Ministeeriumide seaduse (VSK I k., II j., 1892. a. vlj., 1912. ja 1914. a. järg) paragrahvid 943—1012 ja sama seaduse § 483 ja 483¹ (RT 91 — 1934).

3) Seadus kaitsepolitsei ülevalpidamiseks määratud krediidi aruandmise korra kohta (RT 83 — 1921).

4) Eesti riigikontrolli ajutise seaduse täiendamise seadus (RT 23 — 1927).

III.

Riigi varade seaduse (RT 103 — 1935) § 148 muudetakse ja pannakse maksma järgmises redaktsioonis:

§ 148. Nõuded kohtukorras esitavad asutised, kes selleks seaduste järgi õigustatud.

Kui selgub, et nõude läbiviimiseks puuduvad küllaldased alused või et nõudesumma kättesaamine on lootusetu, võidakse nõuete esitamisest või protsessi jätkamisest loobuda, kui:

nõudehind ei ületa 3.000 krooni — vastava ministeeriumi valitsuse või osakonna direktori loal;

nõudehind ületab 3.000 krooni, kuid pole üle 30.000 krooni, samuti kui nõue on mittehinnatav — ministri loal;

nõudehind ületab 30.000 krooni — Vabariigi Valitsuse loal.

Eelmises lõikes ettenähtud korras otsustatakse nõudeasjas apellatsiooni- või kassatsioonikaebuse esitamata jätmise küsimus.

Tallinnas, 20. novembril 1936.