Amnestiaseadus

Amnestiaseadus

Jõustunud 6. mail 1938.

EPUB

Amnestiaseadus.

I.

Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumisega astus 21. aprillil 1938 kogu ulatuses ellu Eesti rahva tahtel Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadus. See Põhiseadus annab kindlustuse riikliku ja ühiskondliku elu rahulikuks ja normaalseks arenemiseks, ta loob võimalused meie riigielus edaspidi kerkida võivate raskuste vältimiseks. Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst. Neil motiividel antakse alljärgnev Amnestiaseadus.

§ 1. Kriminaalvastutusest ja ka mõistetud, kuid kandmata karistusest ning karistustega kaasas käivaist Kriminaalseadustiku § 18 ettenähtud pensioniõiguse kaotusest ja Kriminaalseadustiku § 19 kui ka teistes seadustes ettenähtud kõigist õiguste kitsendustest ja kaotustest, välja arvatud RT 1937, 71, 591; RT 1937, 71, 592; RT 1937, 71, 593 ja omavalitsuste valimise seadustes ettenähtud õiguste kitsendused, vabastatakse kõik need, kes enne 21. aprilli 1938 on korda saatnud süüteod, mis on ette nähtud:

1) Kriminaalseadustiku § 75–79, 110, 112¹, 113, 114, § 115 esimese lõike p. 1 ja 4, § 116 esimese lõike p. 1, § 119, 120, 120¹, 164, 169, 263¹, 282, 356, samuti § 146, 147, 149, 151, 156, 605, 606, 607, 613 ja 613¹, kui viimastes ettenähtud teokoosseisud on seoses § 75 või 76 ettenähtud teokoosseisudega;

2) Sõjaväe kriminaalseadustiku § 73–77, 79–88, 91–108, 113, § 114 esimeses lõikes, § 115, 116, § 117 esimeses lõikes, § 120–128, 130 ja 132–178.

Pensionide arvutamine toimub pensionide kohta kehtivate eeskirjade alusel seisundi järgi, mida amnesteeritud isikud omasid kuni riikliku pensioni õiguse kaotuseni kohtuotsuse põhjal käesolevas seaduses § 1–4 loetletud süütegude eest.

Pensioni maksmist alustatakse arvates vastava avalduse esitamise päevast.

§ 2. Paragrahvis 1 tähendatud ulatuses kergendatakse ka nende saatust, kes on süüdi mõistetud Vene Uue nuhtlusseaduse § 101, 102, 124, 129, 130, 134 ettenähtud süütegude eest, samuti ka § 163, 164, 166, 168, 173, 643, 644, 645 ja 652 ettenähtud süütegude eest, kui viimastes ettenähtud teokoosseisud on seoses § 101 või 102 ettenähtud teokoosseisudega, või Vene Sõjaväe nuhtlusseaduse § 128–134 ettenähtud süütegude eest.

§ 3. Paragrahvide 1 ja 2 eeskirjad on kohaldatavad nendes loetletud süütegudele ka siis, kui need olid korda saadetud sõja- või kaitseseisukorda kuulutatud maa-alal sõja- või kaitseseisukorra kehtivuse ajal.

§ 4. Paragrahvis 1 tähendatud ulatuses kergendatakse ka nende saatust, kes on korda saatnud Sõjaväe kriminaalseadustiku § 109 ja 110 ettenähtud väejooksu, mille kordasaatmine algas enne 21. aprilli 1938, kuid nende saatust, kelle poolt kordasaadetud süüteo algus oli pärast 1. veebruari 1935 ning kes endid kohtu eest kõrvale hoiavad, ainult sel juhul, kui nad kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse avaldamise päevast vabatahtlikult oma väeossa tagasi ilmuvad või annavad endid lähema sõjaringkonnaülema korraldusse oma väeossa saatmiseks.

§ 5. Paragrahvides 1–4 loetletud süütegude tagajärjel kaotatud sõjaväeliste auastmete, autähtede ja aumärkide tagasiandmine võib toimuda Vabariigi Presidendi kui riigikaitse ja relvastatud jõudude kõrgeima juhi otsusel.

§ 6. Süüdlased Kaitseseisukorra seaduse alusel antud sundmääruste rikkumistes, mis korda saadetud enne 21. aprilli 1938, samuti süüdlased enne seda päeva korda saadetud neis süütegudes, millede eest karistamine Kaitseseisukorra seaduse alusel allub administratiivvõimudele, vabastatakse rahatrahvidest ja kinnipidamiskaristustest selles ulatuses, kuivõrd rahatrahvid on tasumata ja kinnipidamiskaristused kandmata.

§ 7. Maksukaristuste seadustikus ettenähtud süütegudes, mis on korda saadetud enne 21. aprilli 1938, vähendatakse süüdlastele määratud rahatrahve, tasurahasid ja kinnipidamiskaristusi poole võrra, kuid juhul, kui rahatrahvist või tasurahast on tasutud või kinnipidamiskaristusest kantud üle poole, siis kustutatakse need tasumata või kandmata osas.

Eelmises lõikes tähendatud maksusüütegudes, mis on otsustamata, määratakse süüdlastele rahatrahvid, tasurahad ja kinnipidamiskaristused seaduses ettenähtud üldistel alustel ja vähendatakse siis poole võrra.

Eelmiste lõigete põhjal vähendatud ja laekunud rahatrahvid ja tasurahad jaotatakse täies ulatuses Maksukaristuste seadustiku § 215 p. 1 ja 2 ettenähtud vahekorras.

§ 8. Kui kohtuotsusega on koostatud või liidetud karistused niisuguste süütegude eest, milledest ühed alluvad käesolevale seadusele, teised aga mitte, siis tühistub koostus- või liitotsus ja koostatud või liidetud karistusest eraldatakse amnestiale alluvate süütegude eest määratud karistused, ja juhul, kui süüdlane on juba koostus- või liitotsusega määratud karistusest osa ära kandnud, loetakse kantud karistus kantuks nende süütegude eest, mis amnestiale ei allu, ja kantud karistus arvestatakse Kriminaalseadustiku § 63 ja 64 eeskirjade järgi.

§ 9. Käesoleva seaduse viivitamatu täitmine jõustunud kohtuotsuste suhtes allub vastavalt asja alluvusele kas vastavale prokurörile või jaoskonnakohtunikule, kusjuures juhul, kui täitmise juures tekib vaieldavaid küsimusi, on prokurörid õigustatud Kriminaalkohtupidamise seadustiku § 681 ja 682 ettenähtud korras pöörduma vastava kohtu poole küsimuse lahendamiseks.

Vajaduse korral teeb täiendava koostus- või liitotsuse sama esimese astme kohus, kelle koostus- või liitotsus käesoleva seaduse põhjal tühistus.

Administratiivvõimu määruste või otsuste suhtes täidavad käesolevat seadust viivitamata vastavad administratiivvõimud ise.

§ 10. Paragrahvi 1 ulatuses amnestiale alluvais süütegudes, milles kohtuotsused ei ole käesoleva seaduse avaldamise ajaks veel jõustunud, lõpetavad kriminaaljälitamise kohtute toimetustes olevais asjus vastavad kohtud, ühtlasi tühistades jõustumata otsused, ja kohtusse mittejõudnud asjus kohtupidamisseadustes ettenähtud üldises korras vastavad prokurörid või sõjaväeülemad.

II.

Käesolev seadus jõustub avaldamisega.

Tallinnas, 6. mail 1938.

Eelolev Amnestiaseadus on vastu võetud Riigivolikogu poolt 29. aprillil 1938, Riiginõukogu poolt 5. mail 1938.

J. Uluots Riigivolikogu Esimees.	M. Pung Riiginõukogu Esimees.
E. Maddisoo Riigivolikogu Peasekretär.	Artur Mägi Riiginõukogu Peasekretär.