Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri
| ||||||||||
§ 1. Allveelaevastiku sihtkapitali eesmärgiks on kaasa aidata Eesti Vabariigi merekaitse tugevndamisele allveelaevastiku soetamise või sellele aluse panemise läbi.
§ 2. Kapitali alusvaraks on 220 kr., milline summa on annetatud kapitali asutamiseks. See alusvara täiendatakse annetustega ja igasuguste muude tuludega.
§ 3. Kapitalil on juriidilise isiku õigused. Temal on oma pitsat pealkirjaga „Allveelaevastiku sihtkapital“.
§ 4. Allveelaevastiku sihtkapitali organiteks on: allveelaevastiku sihtkapitali komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.
§ 5. Komitee ülesandeks on kapitali üldine juhtimine. Eriti kuulub tema võimupiirkonda:
1) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
2) kapitali tegevuskava, eelarvete ja aruannete läbivaatamine ning kinnitamine;
3) komitee täiendamine uute liikmetega;
4) komitee kodukorra kinnitamine ja
5) kapitali tegevuse lõpetamise otsustamine.
Oma eesmärgi saavutamiseks komiteel on õigus korraldada loteriisid, korjandusi, pidusid ja võtta tarvitusele kapitali suurendamiseks kõik muud seaduslikud abinõud.
§ 6. Komitee tegevus ulatub üle kogu Vabariigi. Oma ülesannete teostamiseks komitee võib üle riigi organiseerida ja asutada kohalikke toimkondi, kes tegutsevad komitee poolt maksma pandud kodukorras ette nähtud alustel.
§ 7. Komitee koosseisu kuuluvad: Kaitseminister, Kaitseministri abi, kaitsevägede staabi ülem, merejõudude juhataja, veeteede valitsuse direktor, linnade liidu esimees, maaomavalitsuste liidu esimees, kaitseliidu vanematekogu presiidiumi esindaja, kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised merejõudude juhatajad ning Vabadusristi vendade ühenduse keskjuhatuse, ohvitseride keskkogu, ajakirjanikkude liidu, naiskodukaitse, põllutöökoja, kaubandus-tööstuskoja, kaupmeeste keskliidu, vabrikantide ühisuse, pankade nõukogu, Eesti ühistegelise liidu, majaomanikkude keskliidu, Välis-Eesti ühingu, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsuseasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustus keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad – igast organisatsioonist üks, keda valivad juhtivad organid üheks aastaks.
§ 8. Komitee võib kapitali juhatuse ettepanekul oma koosseisu täiendada teiste organisatsioonide ja asutiste esindajatega, samuti isikutega, kes on üles näidanud erilisi teeneid kapitali suurendamise alal.
Komitee võib omale valida auliikmeid.
§ 9. Komitee valib endale esimehe, abiesimehe ja sekretäri § 7 loetletud liikmete hulgast.
§ 10. Komitee koosolekud kutsub kokku esimees, tema äraolekul – abiesimees. Kutsed koosolekule saadetakse välja komitee liikmetele hiljemalt 5 päeva enne koosolekut.
§ 11. Komitee koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 5 liiget, nende hulgas esimees või abiesimees. Komitee koosolekuid juhatab esimees, tema äraolekul – abiesimees.
§ 12. Komitee otsused tehakse avalikul hääletamisel, lihthäälteenamusega, kusjuures häälte poolekslangemisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. Erandina on vajalik 2/3 koosolekust osavõtvate komitee liikmete vastuvõtmise otsustamisel.
Komitee koosoleku otsused protokollib komitee sekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, komitee sekretär ja vähemalt kaks koosoleku poolt selleks valitud liiget.
§ 13. Kapitali juhatus on kapitali täieõiguslikuks esindajaks ja komitee otsuste täitjaks. Juhatuse ülesandeks on kodukorra ja komitee otsuste kohaselt komitee jooksev asjaajamine ja kapitali varade tegelik valitsemine.
Juhatusel on õigus kapitali nimel sõlmida igasuguseid tehinguid, anda välja volitusi ning nõuda ja kosta kohtus.
§ 14. Kapitali juhatuse moodustavad:
a) esimees ja kolm liiget, keda komitee valib § 7 loetletud liikmete hulgast üheks aastaks;
b) Kaitseministri abi – alaline I abiesimees, kaitseliidu ülem – alaline II abiesimees, Kaitseministeeriumi poolt määratud asjaajaja – alaline asjaajaja ja raamatupidaja – alaline raamatupidaja.
Juhatus valib enda liikmete seast sekretäri ja laekahoidja. Juhatus on otsusevõimeline, kui on koos esimees või abiesimees ja kaks liiget. Komiteel on õigus tarbekorral suurendada kapitali juhatuse koosseisu.
Kapitali juhatus asub Kaitseministeeriumi juures.
§ 15. Kapitali juhatuse otsused täidetakse juhatuse esimehe korraldusel.
§ 16. Kapitali asjaajamise töödeks annab Kaitseministeerium abitööjõude, nagu kirjutajad jne.
§ 17. Kapitali rahasummad hoitakse Eesti Pangas, tema osakondades või mõnes riiklikus rahaasutises – komitee määramisel.
Kogutud rahasummad antakse komitee otsuste kohaselt järkjärgult Vabariigi Valitsuse korraldusse – kasutamiseks § 1 tähendatud eesmärgi kohaselt.
Kõik rahalised dokumendid, mis sisaldavad allveelaevastiku sihtkapitali rahade ja varade kasutamist, peavad kandma kolme juhatusliikme allkirja, kusjuures juhatus määrab need isikud, kellel allakirjutamise õigus.
§ 18. Kapitali asjaajamist revideerib kolmeliikmeline revisjonikomisjon, ked valib komitee oma liikmete hulgast. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust enesele esimehe.
Revisjonikomisjonil on õigus igal ajal toimetada kapitali asjaajamise ja kapitali varade valitsemise revideerimist. Revideerimise tagajärgedest komisjon annab aru komiteele. Selleks otstarbeks revisjonikomisjonil on õigus nõuda komitee kokkukutsumist.
§ 19. Kapitali aastaaruande koostab juhatus ja esitab selle komiteele ühes revisjonikomisjoni arvamisega. Kapitali tegevuse kohta möödunud aasta eest, samuti kapitali varandusliku seisu kohta aasta alguseks kapitali juhatus annab aru avalikult igal aastal hiljemalt märtsikuus peale aastaaruande kinnitamist komitee poolt.
§ 20. Kapital lõpetab oma tegevuse komitee sellekohasel otsusel § 1 tähendatud eesmärgi saavutamisel. Ühes kapitali tegevuse lõpetamise ettepanekuga juhatus esitab komiteele revisjonikomisjoni poolt läbivaadatud üldise tegevuse ja rahalise aruande.
Kapitali rahasummade ülejääk ja muu ülejääv vara läheb Vabariigi Valitsuse käsutusse – kasutamiseks merekaitse vahendite muretsemiseks.
§ 21. Kapitali organite liikmed kapitali heaks töötavad tasuta.
Sihtasutuse Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 20. detsembrist 1935 (prot. nr. 91 p. IV-2) ja kantud Siseministeeriumi sihtasutuste registrisse nr. 21 all.
Tallinnas, 2. jaanuaril 1936. Nr. 14623.
Siseministeeriumi üldosakonna juriidiliste isikute büroo juhataja E. Aron.
2