Allveelaevastiku sihtkapitali asemele Omakaitse sihtkapital

Lühiandmed
Pealkiri:	Allveelaevastiku asemele Omakaitse sihtkapital.
Allikas:	Uus Eesti, 6. märts 1940, nr. 63, lk. 2.

Allveelaevastiku sihtkapital on kogunud 528.008 kr.

Allveelaevastiku sihtkapitali komitee eilsel koosolekul, millest osa võttis ka sõjaminister kindral-leitnant N. Reek, otsustati üksmeelselt sihtkapitali tegevus senisel kujul lõpetada. Allveelaevastiku sihtkapitali asemel, milline oma ülesanded täitnud, kutsutakse ellu Omakaitse sihtkapital, mille põhikirja kavand juba koostatud ja lähemal ajal esitatakse kinnitamiseks.

Omakaitse sihtkapitali eesmärgiks on: kaasa aidata meie rahva riigikaitsetahte tõstmiseks ja süvendamiseks kogu meie rahva ühise ettevõtlikkuse ja koostööga Eesti Vabariigi kaitse tugevdamisele riigikaitseks vajalike võitlusvahendite soetamise teel. Omakaitse sihtkapitali alusvaraks on Vabariigi Presidendi poolt määratud Allveelaevastiku sihtkapitali korjanduse ülejääkidest sularaha 5000 krooni ja vanarauda 10.000 krooni väärtuses. Seda alusvara täiendatakse annetustega ja igasuguste muude tuludega.

Omakaitse sihtkapital täidab Allveelaevastiku sihtkapitali aset, olles vaid palju laialisemate ülesannetega. Ühtlasi võtab ta üle ka Allveelaevastiku sihtkapitali organisatsiooni, millises teotses üle maa toimkondades ja teistes allorganisatsioonides kokku üle 3400 isiku, kes hästi viisid oma ülesande lõpule, kuna, nagu varem teatatud, möödunud nädalal alla kirjutati riigi sadamatehastega leping kahe valvelaeva ehitamiseks.

Allveelaevastiku sihtkapitali komitee koosolek eile, millist juhatas komitee esimees A. Uesson, kinnitas sihtkapitali 1939. a. aruande, mille tegevusliku osa esitas juhatuse liige, Kaitseliidu ülem kindralmajor J. Orasmaa. Aruande juures ta märkis, et kuna allveelaevastiku sihtkapitali eesmärk saavutatud, on sihtkapitali juhatus asunud seisukohale, et tegevus senises organisatsioonis lõpetataks ja edasi töötataks “Omakaitse sihtkapitalina”. Komitee kiitis juhatuse seisukoha üksmeelselt heaks. Rahalise aruande esitas sihtkapitali laekahoidja Pikalaenu panga president P. Öpik. Ka rahaline aruanne kinnitati üksmeelselt. Sihtkapitali likvideerimine jääb juhatuse ülesandeks, kusjuures likvideerimisest ülejäävad summad üle antakse Vabariigi Presidendile, nagu seda ette näeb sihtkapitali põhikiri.

Allveelaevastiku sihtkapitali tegevust

ja selle edukust tõendab aruanne.

Raha kogumist alustas Tallinna kodanik E. Veskaru 13. mail 1933. a., andes 16. mail 1933 Riigivanema K. Pätsile 120 kr., 13. juunil 1933. a. kinnitati sihtkapitali põhikiri, nii et teotsetud on 7 aastat 8 kuud ja 21 päeva, sellest aktiivselt 5 aastat 11 kuud ja 21 päeva. Likvideerimise otsuse tegemise päeval teotses tema allorganitena 30 toimkonda, 464 abitoimkonda, 252 kogumispunkti

kokku 3432 tegelasega.

Nende kaasabil on kogutud raha 346.957 kr., vanarauda 232.278 krooni eest ja saadud kapitalidelt protsente 43.500 krooni – kokku 622.736 krooni. Kulusid, millistest suurem osa langeb vanaraua veo, ümbertöötamise jne. arvele, on olnud 94.728 kr. Seega on Allveelaevastiku sihtkapital

puhta ülejäägina annud 528.008 krooni.

See on suurem annetus, mida meie rahvas armastusest oma riigi vastu on teinud.

Sellest summast on Vabariigi Presidendile üle antud 512.364 krooni, kuna sihtkapitali juhatuse arvel on veel 15.643 krooni.

Vanaraua kogumist alustati 27. okt. 1937. a., olles seega kestnud 2 aastat ja 4 kuud, millisest ajast aktiivselt teotsetud 1 a. ja 6 kuud. Selle ajavahemiku kestel on

vanarauda kogutud 4.631.266 kg.

Müüdud on sellest 4.494.552 kg ning laos järele 136.714 kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti aga meie laevadega välismaale. Lõpuks peab veel märkima, et kogumise algul ülesseatud normid ületati igal pool õige suurelt. See näitab, et rahvas suhtus algatusse hästi. See ongi põhjustanud, et kogu see suur organisatsioon tööle rakendub Omakaitse sihtkapitali nime all, mille poolt kogutud summad samuti järk-järgult üle antakse Vabariigi Presidendi korraldusse, kasutamiseks sihtkapitali ülesande kohaselt.