Ajalooline leid Rakvere Vallimäelt

Lühiandmed
Pealkiri: Ajalooline leid Rakvere Vallimäelt.
Allikas: Uus Eesti, 14. mai 1936, nr. 130, lk. 2.

Teeradade korrastamisel tuli päevavalgele paetahvel Rakvere esimese vapiga. muuda

Vapil tiibadega härg ja sõna “Viro”. muuda

Rakvere Vallimäe teeradade korrastamisel tehti kolmapäeval [13. mail 1936] võrdlemisi suure ajaloolise tähtsusega leid. Läbi lossi varemete Tammiku poole viiva teeraja nõlvakualusest leiti kaevamisel umbes 65 sm. pikkune ja 40 sm. laiune paetahvel, millesse on meisterlikult raiutud sõna “Viro” ja sõna “Anno” (aastaarv on tahvli küljest nähtavasti ära murdunud). Sõna “Viro” kohal on sõõrikujuline vapp, millel püstiste kobarsarvedega härja pea ja härja selg ühes kahe tiivaga. Härjal puuduvad vaid jalad ja sabaosa. Härja suu kohal all on veel täht “s”. Vapitahvel on peen meisterteos, kuna tähed on stiilikalt ja puhtalt reljeefsena raiutud paesse. Samuti on härja pea kujutus loomutruu ning hästi välja töötatud.

Leid tehti juhuslikult tavaliste kevadiste korrastustööde juures. Vallimäele kaevati uusi teesid ja laiendati seniseid sisesõtkutud juhuslikke teeradasid. Selle juures tuli nii mõnegi künka kallakuid natuke maha kaevata, et anda teerajale vajalikku laiust. Ühe teeraja äärest, kohal, kus on vana lossi kokkuvarisenud müüri järsk nõlvak ja oletatav lossi peavärav, tuligi paetahvel nähtavale. Töölised pidid kivi esiteks kandma tavalise koristatava prahi hulka, kuid märgates tasasel paetahvlil kirja-kujutust, teatasid nad leiust linnanõunik A. Rabale, kes tööd tuli vaatama. Viimane võttis kivi oma hoolde. Leiust teatati ka muinsuskaitse nõukogule.

Olemasolevatel andmetel on leitud kivis tegemist

Rakvere esimese vapiga,

mis põlvneb arvatavasti Taanist, kust ta valmina toodi Rakverre. Tol muistsel ajal oli kombeks, et pandi lossi peasissekäigu kohale lossi valdaja vapp kivitahvlina. Rakvere lossi valitsema asudes tõi vogt Olave van Wesenberg (isikunimi Taanis Holsteinis asuva kihelkonna Wesenberg järgi) 1223. a. Taanist tulles kaasa ka oma vapi ― tiibadega härja kujutuse, lastes selle kivitahvli seada lossi sissekäigule oma võimu tähistamiseks.

Sõõrilise vapi peal asuv sõna “Viro” tuleb tõenäoliselt sõnast Viru, kuna teada on, et Taani valitsus nimetas losse nende asukoha järgi.