Abja linawabrikus näidati kahju asemele puhaskasu
| ||||||||||
Pärnus algas Wiljandi - pärnu rahukogu istungil Abja linawabriku protsess. Kaebealuste pingil olid wastust andmas dir. Mats Kissa, endised juhatuseliikmed Mart Gross, Kristjan Arro, Peeter Nõges, Hans Ots, Mart Kuum ja Hans Kuuse. Neid süüdistatakse linawabriku äriseisu wõltsimises isikliku kasusaamise otstarbel. Protsess kestab mitu päewa. Kaebealuseid kaitseb 5 kohalikku adwokaati.
Süüdistusakti järele awastati kogu kuritegewuse wõrk 1928. a. jaanuaris, mil Ühistegelise Liidu rewident ühisuse peakoosoleku soovil rewideeris ühisuse asjaajamist. Rewideerimise põhjal selgus, et asja on aetud seaduslikusest kõrwalekalduwal wiisil, mis algas juba 1921.a. aruandes sihilikult suurema puhaskasu näitamisega. Puhaskasu pidi aruande järele olema poolteist miljonit senti, tegelikult oli see aga 1/2 milj. Sama kordus ka 1922/23.a. aruandes, kus figureeris 4 milj. kasu, oli aga tegelikult 1/2 milj. kahju. Kasu pealt makseti direktorile 10% lisatasu ja osanikkudele 2% dividendi. Järgmine aasta tõi kahju juba 15 milj. senti, kuid aruandes seisis 3,5 milj. puhaskasu, mis jällegi jagati direktori ja osanikkude wahel. Osanikkude ees, kes olid peamiselt põllumehed, püüti wiimase wõimaluseni warjata ettewõtte tõsist seisukorda ja seletati, et raskused on ajutised ja ettewõtte seisukord hiilgaw, kuid tulewikus olewat siiski waja kindlustusi, millega weeti sisse 30 põllumeest, kes hiljem oma waranduse kaotasid. Wabriku warandused olid aruannetes ülehinnatud, suuremad kahjud ja kulud sealt lihtsalt wälja jäetud. Sel teel sai dir. Kissa samal aastal, kui ühisus lõpetas tegewuse, 1. milj. lisakasu ja diwidendi. 1926.a. tehti järjest juurde. Direktori korteri sisseseadeks telliti wälismaalt kallis mööbel, osteti kallid masinad, püstitati kallid hooned jne. Pankades oli tehtud suuri wõlgu, millest alles 10 a. möödumisel peakoosolekule teatati.
Tunnistajate ülekuulamisel kuuldus äärmist pahameelt wabriku juhatuse wastu. Kohtuotsust oodati neljapäewa öösel.