Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1231
Kolmas piir: Greeka wõimuse wõtmise aeg.
I. Järk: Persia sõjad.
§ 29. Joonlaste mäss.
Waenu juur.1. Kuna hääde seaduste läbi Greeklaste sisemine elu oli edenenud ja kosunud, hakkas ta wõimus mõegateral tuttawaks ja kuulsaks saama, kui ta Persia maailma-riigiga kokku juhtus ja oma wäikese hulgaga ida maa sajad tuhanded ära wõitis. Wäikses-Asias oliwad Greeka linnad ja asutused suurel maal ja saaril Kyruse kätte sattunud, kes neile nende eneste seast Persia meelelised walitsejad oli annud. Aga et walitsejad rahwast üleliiga rõhusiwad, ootas see aga parajat aega, et mässama wõiks hakata. Kuid nemad lasksiwad kõige sündsama silmapilgu ilma kasuta mööda minna. Sest kui Darius Hystaspis üle Donau jõe põhja poole Skythia sõda.Skythia maale läks ja säält 60 päewa sees, nagu ta oli tõutanud, mitte tagasi ei tulnud, andis Athenlane Miltiades nõuu jõesilda ära lõhkuda ja Persia kuningat waenlaste küüsi jätta; aga et Miletuse walitseja Histiäus wasta seisis, jäi see nõuu täitmata ning kuningas pääsis. Koju jõudes leidis Darius Hippia eest, kes temalt pääwarju palus ja abi otsis Athenasse tagasi minna.
Joonlaste mäss.2. Sääl tõstis Miletuse walitseja Aristagoras oma sugulase Histiäuse nõuu pääle, keda kuningas oli pahandanud, waenulipu lehwitama, äritas Jooni maakonna rahwa mässule ja kutsus kõike Greeka rahwast appi. Appi küll ei läinud muud, kui Athenast Hippia kiuste 20 ja Eretria linnast Euböa saarelt 5 laewa. Siiski tungisiwad mässajad suure hooga maa sisse ning saiwad Lydia maa päälinna Sardese kätte. Sardese põlemine.Aga linn läks kudagi wiisi põlema, süü aeti wõitjate pääle ja wiha andis Persialastele uut jõudu, nii et mässajad mererannani pidiwad taganema, kus nende wäele ots pääle tehti. Joonlased sattusiwad uueste ikke alla ja mässajaid linnasid nuheldi weel päälegi, iseäranis rängaste Miletust. Histiäus, kes ka mässajate sekka oli läinud, suri risti puu pääl, Aristagoras langes põgenedes. Athenlastele aga tõutas Darius kätte maksta, ja et see wanne tal meelest ei unuks, hüüdis üks ori igal lõunal: „Isand, tuleta Athenlasi meele!“.
§ 30. Esimene Persia sõda: Miltiades.
Mardonius: 492.1. Esimene Persialaste katse Greeka maale tungida, läks üsna nurja. Sest kuninga Dariuse wäimees Mardonius ei saanud maist maad mööda mitte kaugelle: Thrakia rahwas ajas ta häbiga Asia maale tagasi. Weel halwemini käis tema merewäe käsi: laewad purjutasiwad mööda ranna äärt Greeka maa poole, aga Athos.Athose nina juures tõusis kange torm ja möllaw maru mattis laewad kõigega merepõhja. Aga nurja läinud katse äritas taga rohkem Persia kuningat wihale ja ta walmistas oma wäge uuele suurele sõjale. Wahe ajal aga Saadikud.läkitas ta saadikud, teine kopp teises käes. ühest Greeka maakonnast ja linnast teise, et need mulda ja wet nõuaksiwad. Muld, mis koppa kanti, ja wesi, mis kaussi kallati, tunnistas, et maa ennast mõega hoobita wõeraste woli alla hirmu ja armu pääle andis. Kõik täitsiwad idakuninga tahtmist. Üksi Athenlased wiskasiwad mullanõudjad kuristikku ja Spartlased kukutasiwad nad kaewu, et nad ise oma tahtmist täidaksiwad.
2. Wiha ja uhkust täis saatis Darius oma wäe 500 laewaga ja lugemata ahelatega Datise ja Arthaphernes: 490.Datise ja Arthaphernese all Greeka maad laastama ja tema rahwast orjana kuninga ette tooma. Eretria linn langes waenlastelle esimeseks ohwriks. Aga Athenasse ei läinud mitte laewad otse teed, waid jäiwad kaks penikoormat kirda poole ankrusse, kuna wägi maale läks ning Marathoni lagedalle leeri üles lõi. Athenas.Kuid Athenlasi täitis hirm ja mure. Nad läkitasiwad käskjala Spartasse abi paluma, aga sääl öeldi, et Lykurguse seadus keelda „enne täit kuud“ sõtta minna. Kuid oli alles kuu kaheksas päew. Keegi ei toonud abi, muud kui wäike Platää.Platää linn Böotia maal, kes 1000 meest saatis. Athenlasi endid oli 9000, nii et nüüd 10,000 wõisiwad 100,000 waenlase wasta minna. Seega oli üks mees kümne wasta.
Miltiades.3. Nagu määratu rohutirtsu parw kattis Persia rahwa sõjawägi Marathoni nurme ja ta ratsaliste hulk liikus otse kui wete wood. Waenlaste lugemata hulka nähes kohkus julgus ja südidus Athenlaste südames lõi kahklema. Kuid üks mees ei ehmatanud ega jäänud araks, waid läks seda südimaks, mida kibedamaks kitsikus kaswis. See mees oli Miltiades. Tema käis teisest wäe otsast teise, kinnitas kahtlejat, äritas julgemat, kihutas taga südimat. Tema hüüdis: „Näidake, Greeklased, et teie mehed olete! Mis aitab, kui teie põgenete? Nad tulewad järele, tapawad meie naesed ja lapsed, riisuwad meie raha ja wara, põletawad meie hooned ja majad, matawad püha Hellase häbimudasse. Üles, ühes, ühel meelel, läki! Wõit on meie!“ Ning julgus kaswis ja südidus sigines, külma werega ja kindla sammuga tõttas wäike salgakene suure hulga wasta.
Marathoni lahing: 490.4. Nagu lõukoerad oma saagi kallale, nõnda tormasiwad waenlased wastastikku kokku. Mõlemal pool wõideldi wahwaste. Persia mehed tungisiwad keskpaigast läbi, kus orjad oliwad ritta seatud. Aga mõlema külje pääl taganesiwad Persialased. Ka keskpaik rõhuti jälle koomalle ja sunniti siingi waenlased tagasi pöörma. Ja nagu oleks maa jalge all põlemas, ruttas Persia wägi ja Greeklased nende kannul mere äärde. Igaüks püüdis laewa pääle saada, aga Greeklased püüdsiwad seda keelda ning laewu põlema süüdata. Käreda tapluse järele pääsiwad Persialased põgenema. Siiski sõi tuli 7 laewa ära. Surnute hulk.Lahingiwäljale oliwad waenlased 6400 surnut jätnud, Greeklastel puudusiwad aga 192 meest. Ja needgi oliwad imewäärt wahwad olnud, nagu Kynegeiros, kes esimeste seas merekaldalle jõudis, sääl wahwaste wõitles ja laewa esmalt parema, siis pahema ja, kui seegi maha raiuti, hammastega kinni hoida püüdis. Weel katsusiwad Persialased laewadega kähku Athena kallale minna, aga Miltiades oli õigel ajal wastas ja seegi nõuu läks tühja. Wõit oli täieste Athenlaste käes ja Persialased läksiwad jälle häbiga koju.
Wõidumärgid.5. Wõitjate saak oli suur. Terwe Persia leer kõige oma kalliste ja halwade asjadega, oma ahelatega ja marmorist mälestusemärgiga jäi nende kätte. Wõitlemisewälja käisiwad ka Spartlased waatamas, kes pärast kuu täissaamist 3 päewaga Athenasse jõudsiwad, aga, et töö juba tehtud oli, Athenlaste wahwust ja südidust kiites, jälle tagasi läksiwad. Ja nad oliwadgi seda wäärt, iseäranis Miltiadese palk.Miltiades, kelle nimi nüüd iga Greeklase suus kõlas. Aga kiituse kõrwal leidis kadedus juurt ja tärkas ning kaswis, kunni Greeka maa päästja tema ohwriks sai. Miltiades tahtis üht saart Persia walitsuse alt ära wõtta, ei suutnud, waid tuli haawatud ja wäsinud kasuta ja tuluta tagasi. Wastalised kaebasiwad tema üle, kohus mõistis süüdlaseks ja sundis teda 50 talenti[1] maksma; aga et temal nii palju wara ei olnud, wisati ta wangitorni, kuhu tema oma haawadesse suri.
§ 31. Teine Persia sõda: Themistokles.
Pärsia kuninga wiha.1. Jälle wihastas Darius üpris wäga, kui ära wõidetud wägi häbiga koju jõudis, jälle wandus ta walusat kättemaksmist, jälle walmistas ta suurt sõda ette. Aga surm tuli ja käskis teda kaasa tulla, enne kui aega sai sammu lääne poole astuda. Kuid tema poeg Kserkses.Kserkses astus isa jälgisse, kogus määratuma wäe kõigi rahwaste seast kokku ja astus ise ühes teele. Maist maad mööda jõudis wäe hulk Hellespontuse merekaelani: selle üle laskis kuningas Meresild.puusilla ehitada, kelle aga kange maru ära lõhkus. Kserkses laskis omas tulises wihas merele 300 piitsahoopi anda ja ehitajate pääd otsast maha lüüa. Uut silda mööda läks wägi 7 päewa ja 7 ööd seisuta ja waheta, enne kui üle sai. Thrakia maal loeti wäehulgad üle ja leiti nende arwu 1,700,000 meest olewat. Ja wetewoogude kombel laenetas waenlaste hulk pea Greeka maa piirini.
Themistokles.2. Senni oli Miltiadese asemel rohkete waimuannetega ehitud, tark ja osaw, aga ka auuahne ja kawal Themistokles rahwa silmas armsaks saanud. Tema nõudis oma isamaa auu taga ja püüdis tema nime kuulsaks teha, üks kõik, kas õiguse wõi kõweruse teel: pettust ja kawalust selles asjas tarwitada ei pidanud ta sugugi ülekohtuks. Tema auuahnus oli suur ega sallinud kedagi enesewäärilist: ta ei saanud pärast Marathoni lahingit, kus ta teistega ühes oli wõidelnud, mitte magada, sest „Miltiadese auu ei lasta talle mitte und silma tulla.“ Sellepärast ta ka ei jäänud mitte enne rahule, kui auus endine archon Aristeides.Aristeides, keda tema õiglase meele pärast Õigeks hüüti, kiwikohtu sunnil isamaalt lahkus. Sest Aristeides nõudis niisama isamaale hääd ja õnne, kui Themistokles, aga üksi õiguse teel, ega lasknud midagi sündida, mis oleks wõidud süüks tunnistada. Seega oli ta Themistoklese wastaline ja see nimetas teda rahwakogu ees wabaduse waenlaseks. Otsusetegemisel palus üks mees, kes kirjutada ei mõistnud, Aristeidest ennast oma nime kiwikese pääle tähendada. Ja kui Aristeides küsis: „Mis ta sulle on paha teinud?“ kostis mees: „Ega ta minule küll mitte midagi paha ei ole teinud, aga miks kutsutakse teda „Õigeks“? Sellepärast on mu meel paha.“ Aristeides kirjutas ja läks, soowides, et rahwas oma tegu iial ei kahetseks, 10. aastaks kodust ära. Sest saadik wõis Themistokles keelmata rahwalt nõuda, mis ta isamaale arwas tulusa olewat. Kõige päält päris ta raha Laewadeehitus.laewade ehitamiseks, sest ta mõistis, et Persia sõda weel mitte lõpnud ega hädaoht möödas ep olnud, kuna merewäeta ometi raske oli teda tagasi tõrjuda. Talle anti seks hõbekaewanduste sissetulek ja pea kõikusiwad 200 sõjalaewa Athena sadamas.
Leonidas.3. Wastapanekuta jõudsiwad Pärsialased kunni Thermopylä õõnesteeni. Siin kitsuses ootas neid Sparta kuningas Leonidas: aga tal ep olnud mitte enam mehi, kui 300 Spartlast ja 5000 meest abiwäge. Kserkses naeris näputäit wõitlejaid eest leides. Kuid pea mõtles ta teisiti. Sest kui tema saadikud Greeklastelt sõjariistu pärisiwad, kostis Leonidas: „Tule wõta!“ Ja kui waenlased kiitsiwad: „Meid on nii palju, et päikese pimedaks teeme!“ wastas üks Spartlane: „Taga parem: eks warjus ole wilum wõidelda!“ Tuhanded Persialased tungisiwad, aga üks haawal, sest et tee kitsas oli, kreeklaste kallale. Aga kiwimüürist kindlamalt seisiwad need ees ja nende mõega tera all kaswis langenud waenlaste wirn kõrgeks, et nende seltsimehed hirmuga tagasi põrkasiwad. Kuid piits kihutas mehed surma suhu. Aga kuld on wahest kurjem waenlane kui kangus. Nõnda ka siin. Ära-andja.Üks Greeklane näitas maksu eest salatee üle mägede ja pea oli wahwade hulk kahe tule keskel. Weel õigel ajal sai Leonidas abiwäge minema saata, ise aga oma 300 Spartlasega ja 700 Thespiä kodanikuga jäi ta sinna ja wõitles kunni wiimseni weretilgani. Wõidumärk.Wõidumärgi marmorilõwi pääle kirjutati pärast:
„Rändaja, rutta sa Sparta ja kuuluta kõigile nõnda:
Isamaa seaduste eest surime wõideldes siin!“
Salamis: 480.4. Nüüd oli tee Greeka maale lahti. Hirm käis idalaste ees, tuli ja tühjus taga. Kellel jalad all oliwad, põgenesiwad Peloponnesusse, kus neile Isthmuse müür Korinthuse kitsusel kaitsmist tõutas. Warjuta jäi Athen waenlaste wiha alla. Kuid tühjalt: sest Themistokles saatis kõik wanast wäetid ja noorest nõdrukesed, naesed ja neitsid Salamise ja Aigina saarde, kuna igamees, kes mõeka suutis kanda, laewa pääle pidi minema, kust orakli sõna järele üksi pääsmist loota oli. Orakel aga oli käsknud Puumüürid.„puumüüride“ tagalt warju otsida, Themistokles seletas puumüürid laewadeks; usuti ja astuti laewa pääle. Aga Athena sõi tuleleek. Kuid Greeklased ep olnud mitte ühel meelel: Spartlased ja teised tahtsiwad oma laewadega ära sõita ja igaüks ise oma koda ja maja kaitsta, kuna Themistokles ühises wõitlemises pääsmist nägi. Kui nõuu ei maksnud, pidi Themistoklese kawalus.kawalus aitama: tema laskis selsamal ööl, mil Spartlased Salamise lahest tahtsiwad lahkuda, Kserkseselle ütelda, ‚et nüüd paras aeg olla kõiki hiiri ühe lõksuga kinni püüda‘. Persia kuningas oli rõõmus, andis käsu ja enne koitu oliwad Greeka laewad ümber piiratud. Lahing.Walges hakkas lahing. Kserkses ise silmas kõrgelt kuldjärjelt lahingikäiku. Uhkeste waatasiwad Persia määratumad laewad wäikeste Greeka omade pääle ja ähwardasiwad neid silmapilgul ära neelata. Aga nende suurus oli neile hukatuseks, sest wesi oli madal, ruum kitsas, liikumine raske, kuna Greeklaste kerged paadid igalt poolt hõlbsaste läbi, kähku waenlase kallale ja kärmeste kallalt ära saiwad. Pea tõusis suits Persia laewadest ja leek loitis taewa poole, teised pöörsiwad põgenema, teised jäiwad kaljurahnude otsa. Wõit oli täieste Greeklaste käes, kelle laewad weel hulga põgenejaid põhja purjutasiwad ja ära wõtsiwad. Kohkunud meelel pidas Kserkses aru, kuda Tamm.suurt tammi mööda, mida nobedaste ehitama hakati, Salamise saarde saada, kui ta jälle Themistokleselt sõna sai, et Greeklased nõuuks wõtnud meresilda ära lõhkuda. Kohe jättis kuningas tammitegemise katki, saatis laewad selsamal ööl silda kaitsma ja tõttas ise suurema wäehulgaga wana teed mööda tagasi. Aga nälg, külm, mitmesugused õnnetused tapsiwad tuhanded tema wäest ära, enne kui Hellespontusse jõudis. Kserksese põgenemine.Aga sääl oli torm silla ära rikkunud ja kalamehe lootsikus sõudis tema üle merekaela, kes ennast ainuks maa ja mere walitsejaks pidas.
Mardonius.5. Kuningas ise ja suurem wäe osa oli küll ära läinud, aga Mardonius ja 300,000 meest kõige paremat wäge jäiwad Thessalia maal talwekorteri: säält pidiwad nad tulewal kewadel uueste õnne katsuma. Ja tõeste, nii kui lumi lahkus, ilmus Mardonius Athena ette, häwitas uueste ehitatud hooned ära, riisus, laastas, rüüstas lagedal maal ja lõi wiimaks Böotia maakonnas Platää linna all leeri üles. Platää lahing: 479.Siin wõitsiwad tema wäe ühendatud Greeklased Sparta kuninga Pausania ja Aristeidese all nii ära, et paljalt riismed pärast Mardoniuse surma põgenema pääsiwad. Suur oli saak, suur Greeklaste rõõm, suur wõidu tähtjus. Ja weel tähtsam oli see päew: selsamal tunnil, mil Platää all Mardonius oma elu Greeka mõegatera all lõpetas, wõideti Wäikse-Asia rannas Mykale lahing.Mykale maa-nina juures Persia maa- ja merewägi ära, nii et sest päewast saadik kõik Greeka asutused ja linnad Wäikses-Asias ja saartel Persia ikke alt lahti saiwad·
Themistoklese palk.6. Greeka maa oli nüüd idalaste ähwardawa ikke alt päästetud. Tema päästjate seast oli Salamise wõitja kõige suurema auu sees. Spartlased wiisiwad ta auu poolt oma linna, ehitasiwad tema pää „õlioksa“ pärjaga, kinkisiwad talle toreda wankri ja saatsiwad ta auu-saatjate all koju tagasi; ja Olympia pidul tõusiwad kõik auustades püsti, kui tema waatajate sekka astus, ja „Themistokles“ kõlas iga huule pääl. Ka pärast püüdis Themistokles oma wanemate linna auu edendada ja Athena wõimust ülendada: tema nõuu pääle ehitati Piräuse sadam, tema hoole läbi kaswis laewade hulk, tema kawaluse läbi kerkisiwad kõrged müürid linna ümber. Aga ta auuahnus, osalt ka teiste kadedus, äritas palju waenlasi tema wasta, nii et ta kiwikohtu käsul wõeralle maale pidi minema. Aga ka säälgi ep olnud tal rahu: tema pääle kaebati, et ta Persia kuningaga ühes nõuus olla ja saadeti mehed wälja teda kinni wõtma, olgu kus tahtnes. Kuid Themistokles põgenes Persia maale ja sai kuninga Artakserksese käest kolm linna omale ülespidamiseks. Themistoklese †.Sinna ta suri, nagu mõned ütlewad, surmarohu läbi, sest et ta mitte isamaa wasta sõdida ei tahtnud, nii kui Artakserkses nõudnud.
- ↑ Talent on meie raha järele 1500 rubla.